ERISAADE | Jürgen Ligi valitsuse senistest meetmetest: politiseeritus on see mis haiseb

 (92)
Lubi: turismi tööjõud peabki liikuma mujale
ERISAADE | Jürgen Ligi valitsuse senistest meetmetest: politiseeritus on see mis haiseb
Kollaaž

Tänases Erisaates, vahetult enne järgmise aasta riigieelarve tutvustamist valitsuse poolt, rääkisime majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Viljar Lubi ning riigikogu liikme Jürgen Ligiga sellest, mis on seni valitsuse kriisimeetmetes olnud head ja mis halba. Ligi sõnul ei tohiks valitsus olla igal pool otsustajaks, nii mõndagi on "metsa läinud".

Ligi ütles podcastis, et riigieelarve seis on tunduvalt halvem kui seni arvatud. Majanduse makrostimuleerimine on toimunud valel ajal. Kõige olulisemad meetmed ehk palgatoetused ja haiguspäevade hüvitamine on läbi saanud.

"Magusam, universaalsem ja lihtsam osa on lõppenud. Sellel on majandusele ja meeleolule olnud leevendav mõju. Ettevõtlustoetused ja garantiid - nendega on probleem väga suur. Ei ole kahtlust, et valitsus on uhkelt vorsti jagamisega tegelenud, et kõik midagi saaks. Kas see on õiglane ja vastavuses majandusolukorraga? Vastus on kindel ei. Ettevõtlusminister ka tunnistas, et Kredex on ebaõnnestunud," räägib Ligi. Eile toimus nimelt riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istung, mille esimees Ligi on. Seal esines ka minister Raul Siem.

Ligi lisab, et maamajandus kullati rahaga üle ehkki parandas end, et võib-olla üle kuldamine ei ole päris täpne väljend. Samas ütleb ta, et algusest peale oli selge, et maamajanduse seis saab olema kergem.

"Vorst oli liiga paks ja tingimused hästi lõdvad. MKMi meetmed olid jälle liiga karmid," ütleb ta.

Viljar Lubi oli üldiselt Ligiga nõus, kuid Kredexi osas mitte. Kevadel ei olnud teada, kui pikaks viiruslik kriis kujuneb. Oli ootus ja lootus, et turušokk on lühiajaline. Samas võis aimata, et tekib suurem likviidsuskriis. Nii ei juhtunud.

"Ettevõtetel oli enam raha käes kui kartsime. Võrreldes masuga on ka pangad paremini kapitaliseeritud. Riigi roll pidi olema toe pakkumine - kui ei toimi, siis riik on olemas."

Turismi kohta ütles Lubi, et kõiki ei ole võimalik elus hoida ja osa tööjõust peakski liikuma teistesse sektoritesse.

"Seda enam, et turism on üldse üks kõige madalama tootlikkusega sektor eesti majanduses. Liiga tööjõumahukas. Sinna on vaja innovatsiooni."

Ehituse jutt on olnud rumal signaal

Jürgen Ligi ütleb, et juba märtsis kirjutas ta, et viirus ei lähe kiiresti üle. Pisikud on igal pool. Ka Eesti Pank ütles toona, et peame otsima võimalusi kriisis elamiseks. Sügisesed meetmed peavad olema täpsemad ja mõistlikumad.

"Ma seda viimast ei ole näinud. On arvamus, et kallame järgmistel aastatel raha kapaga peale. Prognoosid on küll paremad, aga tegu on minevikuinvesteeringutega. Rumal signaal on olnud see, et hakkame teid ehitama. Raha peale kallamisega tekivad pudelikaelad. See on läbikukkumine. Meetme mõttes venib see väga pikaks," ütleb Ligi.

Ligi sõnul on aga täiesti metsa läinud ambitsioon kinnitada suured laenud valitsuse tasandil.

"Porto Franco, no kust kurat, ausõna! 40 miljonit visatakse täiesti suvalisele arendusele. Kinnisvaarendus on kaitstud sektor. Ja see raha ei lähe Eesti majanduse stimuleerimisele nagu on olnud poliitiline retoorika. Taustainfo ütleb, et see läheb vene investoritele laenu tagasi maksmiseks.

Käib jauramine enda peale võetud asjade üle. Ükski neist inimestest ei ole minu arust finantssektoris töötanud. Nendes valitsustes, kus on olnud majandustaustaga inimesi, ei ole seda võetud enda peale. Eesti riik ei ole öelnud, et ta ise juhib ettevõtteid, annab laene välja. See on Nõukogude Liit tegelikult, kui kultuuri peale mõelda. Politiseeritus on see, mis haiseb. Võetakse endale ülemääraseid rolle, tehakse subjektiivseid valikuid," on Ligi kriitiline.

Kuula podcastist, millised meetmed oleks meie majandusele tegelikult olulised. Ja miks ütleb Jürgen Ligi, et maailm ei ole enam endine.