ERISAADE | Kredexi juht avaldab – kas toetusmiljardid jagunevad ettevõtetele kuni viie miljoni kaupa või vajadusel ka rohkem?

 (63)
Vaata videot või kuula podcasti!

Delfi eriolukorra „Erisaates“ on Kredexi juht Lehar Kütt, kes peab ellu rakendama valitsuse majanduse turgutusprogrammi suurima osa. Miljard eurot laenukäendusi ja pool miljardit käibelaene. Kredex võib juba täna avaldada oma teotuste täpsemad tingimused, Kütt räägib Delfis, mis ettevõtted toetusmeetmetest osa saavad ja kes ei saa. Mis on maksimum käendused ja laenud, kas neid võidakse suurendada? Ja miks on riigikogu kiired otsused tähtsas programmiga edasi minekul? Küsime Kütilt, kas raha võib ka lõppeda kuna ettevõtjate huvi on juba praegu väga suur? Saadet juhib Raimo Poom

Mida on nüüd Kredexilt oodata – ettevõtjad ootavad, mida meetmed endast täpselt kujutavad. Valitsus on rääkinud peamiselt kahest asjast – laenukäendustest ja käibelaenudest. Esimesest on räägitud mahus miljard eurot ja teisest umbes poole miljardi euro mahus. On need summad ja programmid jätkuvalt just need, millega tegelete?

Kriisimeetmete eesmärk on aidata ettevõtteid, kelle tegevust on koroonaviiruse puhang negatiivselt mõjutanud. Meetmete eesmärgiks on neil ettevõtetel säilitada jätkusuutlik äritegevus ja võimalikkult palju töökohti. Samuti aitame lõpule viia investeeringuid, mille rahastamine koroonapuhangu tõttu on ära kukkunud. Oluline, on see, et paketi eesmärk ei ole aidata ettevõtteid, kes olid raskustes juba enne seda kriisi.

Valitsuse poolt otsustatud meetmed on jätkuvalt nõus, aga need avanevad ettevõtetele järk-järgult. Kredex hakkab otse ettevõtetele käibelaene, investeerimislaene ja suurmates summades laenukäendusi pakkuma peale seda, kui riik on eraldanud selleks vajaliku kapitali.

Seotud lood:

Praeguse info kohaselt peaks see raha tulema lisaeelarvest. Paraku eile tuli ka info, et lisaeelarve on riigikogus otsustamisel alles aprilli keskel. Ja selleks, et saaksime ettevõtetele suurema mahus laenukäendusi pakkuda on vajalik muuta ettevõtluse toetamise laenude riikliku tagamise seadust ja ka see otsus on riigikogu pädevuses.


Kas saate üldiselt rääkida, mis tingimused on. On seal kvalifitseerumiseks tähtis ettevõtte suurus või on käibemahud. Või on nii, et igaüks kohe, keda viirus mõjutanud, saab abi küsida?

Viimastel nädalatelt on tingimused iga tunniga muutunud ja eks muudatusi võib tulla veel. Ka riigikogu poolt tehtavad ostude võivad tähendada, et tinguimustes tuleb veel muudatusi.
Aga üldjoontes on sihtgrupiks kõik Eesti ettevõtted, välja arvatud Kredexi teenuste osas ka varem kehtinud välistused: näiteks riik ei peaks toetama amoraalseid tegevusvaldkondi, kinnisvara arendus on välistatud valdkonnaks. Lisaks ei tegele Kredex põllumajanduse, kalanduse ja metsandusega, kuna nende valdkondadega tegeleb Maaelu edendamise sihtasutus, kellele valitsus eraldas kriisimeetmeteks 200 miljonit eurot.

Aga meie jaoks on sihtgrupi poolest kõige olulisem see, et ettevõte ei olnud raskustes enne kriisi. Kriisimeetmed on tingitud ajutiste raskuste ületamiseks. Kõiki ettevõtteid hinnatakse, analüüsitakse ja vaadatakse, et kui tõenäoline on, et nad sellest kriisist meie abil välja tulevad. Kõige olulisem on, et ettevõtja oleks ena jaoks läbi mõelnud plaani, kuidas ta ettevõtte kriisist läbi veab. Kredexi käendus või laen saab olla siin toeks, aga rool on ettevõtja enda käes. Tema tunneb oma ettevõtet ja valdkonda kõige paremini.

Kui siin summadest rääkida, siis seni, kui Kredexile pole lisaraha pole eraldatud, siis maksimaalne käendussumma saab olla kuni viis miljonit eurot.

Kas lisaraha korral võib see piir tõusta?

Tõenäoliselt küll. Praegune kriis puudutab eelkõige väikeettevõtjaid, kuid on ka suurettevõtteid, keda see keda see kriis on valusalt löönud ja nende puhul on viis miljonit eurot liiga väike piir.

See on käendustel, aga käibelaenudel on ka omad piirid vist? Nagu mainite, on väiksemaid ettevõtteid ja on suuremaid, kas käibelaenu juures on mingi piit, et mõni suurettevõte kohe poolt 500 miljonist ära ei võtaks üksinda?

Esialgu on laenude puhul ka piiriks viis miljonit eurot. Ma arvan, et lähema kuu jooksul suurendame käenduste puhul seda piiri olulisel määral, laenude puhul mitte nii väga palju.

Käenduste süsteem jääb vist ikka tööle nii, et tegelikult pöörduvad ettevõtjad oma panka ja mitte otse teie poole?

Nii ta on. Käendused toimivad nii, et ettevõtjal põlle vaja Kredexi poole pöörduda. Ettevõte läheb kodupanka ja tegelikult on mõistlik, et enne kaalutakse oma pangaga, et äkki ei olegi Kredexit kohe vaja kaasata, ehk leiab ka ilma Kredexita ettevõttele sobiva lahenduse. Kredexi teenused on ikkagi tasulised ettevõtete jaoks. Küll on kriisimeetmed tavapärasest soodsama tasuga ettevõtte jaoks, aga tegemist on ikkagi täiendava kuluga. Seetõttu on väga oluline, et ettevõtjad kaaluksid hoolikalt ka alternatiive – äkki saab pangast laenu või olemasoleva laenu maksegraafikut kohendada ilma Kredexi abita. On olemas töötuikassa meetmed, maksuamet teeb leevendusi. Aga kui tõesti on vaja, siis tuleb Kredex appi. Vajadusel pangalaenu käendama või kui pangaga koos lahendust ei leita, siis oleme valmis ka otse laenu andma.

Kuidas praegu huvi on teie toodete vastu – kas pangad on küsinud või ettevõtjad otse pöördunud teie poole. Kas näete, et huvi juba on?

Huvi on väga suur. Nii pankade poole pöördutakse väga palju, hakati pöörduma kohe siis, kui jutud lahti läksid, et Kredexi kaudu tulevad kriisimeetmed. Kuid ka pöördutakse meie poole otse palju.
Pankadesse pöördumise osas palun ettevõtjatelt mõistvat suhtumist, sest me ei ole veel avalikult avaldanud oma teotuste tingimusi ega pole neid veel ka pankadele saatnud. Tõenäoliselt täna teeme oma teenuste tingimused avalikuks ja edastame need ka pankadele. Ja palun ettevõtjatel anda pankadele mõned päevad aega, et nad saaksid end meie tingimustega kurssi viia ja seejärel on paras aeg hakat oma pangaga läbirääkimisi pidama.

Kuidas te huvi pealt ennustate või mis on teie sisemine prognoos – räägime suurtest summadest meetmete juures, kuid kauaks neist jätkub. Kas mingil hetkel võib ka see väga suur maht otsa saada või saab summasid suurendada?

Seda on keeruline öelda. Kui eegi mulle ütleks, kui pikaks see kriis kujuneb või kui suur mõju sellel Eesti majandusele on, siis ma oskaks sellele ka konkreetsemat vastust anda. Täna on olukord selline, kus tulevik on väga ettearvamatu.

Kui aga vaatame oma teenuste kontekstis, siis oleneb väga palju sellest, kui palju meil õnnestub ettevõtete muredest ära lahendada oma laenukäendustega, kus saame kapitali kasutada oluliselt efektiivsemalt kui laenude puhul, mida otse välja anname. Käenduste puhul saame lihtsustatult öeldes ühe euro arvelt saab ettevõte pangast 6-7 eurot laenu pangast. Võimendus on selline.
Kui laene tahame otse välja anda, siis ühe euro väljaandmiseks on meil seda ühte eurot ka vaja.

Kredexi puhul on püstitatud küsimus, et kas te suudate organisatsioonina nende hiigelsuurte mahtudega teotusmeetmetega toime tulla. Äkki vajate lisajõudu, inimesi, et kõik laabuks. Kuidas teil selle poolega seis on?

Mis siin salata, mahud saavad olema Kredexi jaoks suureks väljakutseks. Oleme küll käendusi ja laene väljastanud alates 2001. aastast ja mahud, kui viimaste aastate mahud summerrida, on olnud märkimisväärsed. Viimase ca kümne aasta jooksul on meie käendusel väljastatud laene umbes 10 miljardi euro eest. Laenude väljastamisel on meil kogemus olemas, üsna suures mahus andsime laene välja ka eelmise kriisi ajal.

Oluliselt suurenev maht on väljakutse, aga meil on olnud aega mõned nädalad selleks valmistuda. Meie esmane plaan on Kredexist ja Kredexi tütarettevõtetest kriisimeetmetega tegelema inimesi ümber suunata. Osaliselt oleme seda ka teinud. Oleme kaardistanud ressursse ka väljaspool Kredexit, keda saaksime endale vajadusel appi paluda. Rõõmu teeb, et see abipakkujate nimekiri on tõesti väga pikk. Kas meil neid ka vaja läheb, see sõltub taas sellest, kui hästi õnnestub meil praeguseid rahastamisprobleeme adresseerida läbi pankade ja kui palju peame otse laene välja andma.

Kui meil õnnestub koostöös pankadega paljud probleemid ära lahendada, siis saame kasutada pankade võrgustikku.

Mainisite eelmist kriisi, et Kredexil on kogemust ka sealt. Mis te oskate praegu öelda eelmise ja praeguse kriisi kohta võrdluseks – on nad mingis osas sarnased või ikka väga erinevad?

Ei ole need kriisid absoluutselt võrreldavad. Kui eelmine kord oli tegemist finants ja majanduskriisiga, siis seekord on see põhjustatud hoopis muudest teguritest., Kui eelmine kord ettevõtete käibed kukkusid 20-30 võibolla 50% mõnel ettevõttel, siis tänases kriisis on osade ettevõtete käibed täiesti nulli kukkunud. Selles suhtes on see kriis täiesti teistsugune.
Samas on see, et nii pangad kui Eesti ettevõtted olid sellesse kriisi sisenedes väga tugevad ja loodetavasti võimaldab see siis meil kiiresti kriisist välja tulla. Mõju majandusele saab olema kahtlemata väga suur, kuid loodame, et sellest kriisist välja tulemine saab olema oluliselt kiirem võrreldes eelmisest kriisist välja tulemisega.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!