ERISAADE | Majandusanalüütik Mihkel Nestor: Eesti tõenäoliselt laenu tagasi maksma ei pea

 (70)

Eesti on võtnud riigile suure laenu ja püüab sellega leevendada eesseisva majanduskriisi mõjusid. Ent kas sellest rahast jagub, kas oleks võinud laenu võtmata jätta ning kas see pannakse õigesse kohta? Sellest kõigest räägib SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Majandus on kaks kuud seisnud ning hoiatatakse majanduskriisi eest. Ent miks - kuidas nii lühike aeg võib nii suurt mõju avaldada?

SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor põhjendab, et kõige selgemalt väljendub see läbi töökohtade. Paljudel seda täna enam pole ja isegi, kui töötukassast makstakse mõnda aega inimestele palgahüvitist, siis näiteks turismisektoris on üsna kindel, et tänavu seal töökohad enam ei taastu.

"Kui pole töökohta, palka ei maksta ja pole võimalik tarbida, siis see kõik hakkab majanduses ennast võimendama," lausub Nestor.

Samas on turismisektori murelapsed on Tallinn, Pärnu ja Kuressaare. Mujal Eestis väga välisturiste ei käi ja arvatavasti elatakse seal Nestori sõnul kriis edukalt üle.

Ent neid sektoreid on peale turismi Eestis teisigi. Nestor toob välja, et töötlev tööstus ehk metalli- ja puidutööstused näitavad ohumärke. Valdkonna ettevõtted on kindlustunde küsitluses näidanud peaaegu sama suurt pessimismi tulevikku, kui see oli viimati eelmise majanduskriisi kõige madalamas punktis.

Seotud lood:

Riik suunad küll raha majandusse, kuid peamiselt läbi laenude. "Üritatakse nõudlust kompentseerida riigi poolt ise midagi tellides. Traditsiooniline näide on ehitussektor – maanteeehitus. Uute koolihoonete ehitus. Suured riiklikud infrastruktuuriprojektid. Aga seda kriisi vaadates võib mõelda laiemalt, et millised on veel võimalused, et riik läbi normaalse turumajanduse suudaks sinna majandusse raha sisse süstida," sõnab Nestor.

Ta lisab, et kuigi maanteedesse raha on adekvaatne investeerida, siis hetkel ei ole kriis niivõrd ehitussektoris, kui teeninduses ja töötlevas tööstuses. Kui temalt on küsitud, et kuhu tema kui majandusanalüütik raha riigi asemel investeeriks, siis pakub Nestor välja kõrghariduse. "Et kõrgkoolid oleksid rahvusvaheliselt oluliselt konkurentsivõimelisemad, omaksid tipptasemel laboreid, ruume, õppejõudusid. See on selline koht, kus saab raha tulevikus tagasi teenida," tõdeb ta.

Mis on veel võrreldes viimase kriisiga teisiti? Näiteks ligi kaks miljardit eurot, mille Eesti on läbi laenu saanud. Eelmises kriisis oleks selle saamine kas võimatu või väga kallis olnud, ent osana Euroopa Liidu euroalast on Eesti majanduskeskkond võlausaldajatele usaldusväärne. Veelgi enam tõdeb Nestor, et Eestile antud laen oli sisuliselt tasuta raha.

"On hakatud jõudma konsensusele, et laenu me tagasi maksma ei pea," ütleb ta. Miks? Kuna on kriisiga on peaaegu kõik riigid laenanud. Nestor toob näiteks Itaalia, mis tõenäoliselt ei hakka samuti oma kõrgest võlakoormusest veel kõrgemaks saanud võlga kuidagi kahandama, vaid tõenäoliselt laenab juurde, et vana võlga tasuda.

"Selles kontekstis selline eestlaslik või saksalik finantskonservatism, et võlg on võõra oma ja tuleb kuidagi oma võlad ära tasuda – väga kurb, aga see ei käi kokku sellega, mis mujal maailmas toimub. Meil ei ole sellest väga madalast võlakoormusest mitte midagi võita," kommenteerib Nestor.

Teisiti on ka olukord majanduses. Näiteks kinnisvara puhul Nestor ei usu, et seal hinnad väga jõuliselt kukuvad. Võib-olla kümme protsenti, kahekümneprotsendine langus oleks juba väga üllatav.

Ka globaalsete finantsturgude kasv keset majanduskriisi on üle maailma huvitav nähtus.

"Mure on see, eriti vasakpoolsemate analüütikute hinnanguil, et rikkad saavad rikkamaks, vaesed jäävad vaesemaks. Ei näe piisavalt suurt ülekannet finantsturgudelt reaalsesse majandusse. Ongi, et vara hinnad lähevad kõrgemaks. Need, kes omasid finantsvara või kinnisvara, nende suhteline jõukus ajas kasvab. Aga samas jääb mõneks ajaks väga kõrge töötus, inimestel elatusvahendid puuduvad. Ei ole head instrumenti, kuidas see raha nendeni jõuab. Hea küll – valitsuse toetused. Aga need ei kompentseeri seda lõhet," räägib Nestor.

Kokkuvõttes on ta sõnul kogu maailma äriplaan suures hulgas majandusse raha pumbata ning oodata, et koroonakriisi mõjud läheksid mööda.

"Me ei peaks rohkem sellist asja tegema, et täiel vungil toimivasse majandusse kaika kodaratesse viskame ja siis vaatame, mis juhtub," ütleb Nestor.

"Usun, et juhtub selle viirusega, mis juhtub, aga sellises mahus piirangute kehtestamist sügisel ei näe. Tagajärjed on väga dramaatilised. Neid süngelt kirjeldatud stsenaariume jagub. Lisaks sellele viirusele on väga halb ka see, kui viiendik rahvastikust on tööta ja hakkavad igasugused muud pahed kaasnema," lisab ta.