ERISAADE | Maris Lauri hoiatus: valitsus ei saa aru, et võib ise tekitada suure hinnatõusu
Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees ütleb, et valitsus kuhjab eesootavateks aastateks kokku eurorahasid ja laenuraha. Seda ühekorraga käiku andes võib majandusele suurt kahju teha.
Delfi „Erisaate“ stuudios käis riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri (Reformierakond), kellega oli juttu eurorahade väljamaksmisest, laenurahast ja eelarve ootustest.
Eesti Päevaleht kirjutas täna, kuidas kohe-kohe on lõppemas seitsme aastane EL-i eelarveperiood (2014-2020), kuid valitus on suutnud selleks ajaks meile eraldatud 3,5 miljardist eurost vaid pool reaalselt eri projektidele välja maksta. Maris Laurit tegi selline asjade seis päris murelikuks.
„Eurorahadega on alati küsimus selles, et nende kasutamine ei saa hoogu sisse ja pärast läheb üle selle ametliku eelarveperioodi. See on lubatud osade rahade puhul. Aga iva on selles, et sel aastal pole seda hoogsalt kasutusele võetud. Asjaolu, et meil on veel ka 15% kogusummast katmata ka projektidega ehk sellel rahal pole ideidki taga, näitab asja väga halvasti. Üldjuhul eeldatakse, et need projektid on olemas perioodi lõpuks. Meil on jäänud kolm kuud! Kas suudetakse välja mõelda need projektid, kuhu vahendid pannakse?“ küsis riigikogulane.
Pilti veel laiemaks tehes tõi Lauri välja, et kui praegu raha kasutusse ei anta, on lähiaastatel tekkimas olukord, kus meil on kasutada ülisuur summa raha, mille korraga käiku andmine kätkeb endas juba suuri riske.
„Kui võtame pildi veel laiemaks, siis olukorras, kus maksulaekumine on sel aastal olnud eelmisest aastast kehvem, majandusel on tegelikult läinud ootamatult hästi. Me võiksime nende eurorahadega tänast majandust üleval hoida. Aga teame, et valitsus plaanib võtta järgmistel aastatel väga rikkalikult laenu. Lisaks on tulemas järgmise perioodi eurovahendid ja ka veel EL-i kriisifond,“ seletas ta olukorda.
Seega on Lauri sõnul kolme aasta jooksul on meil nurgas ootamas hiigelsuur rahahunnik „Aga meil ei ole võimekust ära kasutada raha,“ muretses ta viidates praegusele nigelale euroraha kasutusse andmise statistikale
„Aga samas planeerime uljalt laenu võtmist ja kulutame seda igasugustele värvilistele asjadele – kindlasti on seal häid asju, kuid on ka rumalusi. Peaksime olema mõistlikud, laenu võtmine on põhjendatud teatud olukordades, kuid kui saame kasutada muid ressursse, siis ärme tee seda.“
Kõike koos huugama pannes ootavad Eestit Lauri hinnangul suured probleemid.
„Peame arvestama siinjuures, et kui meil on selle perioodi eurorahad, kriisifondi rahad, tasapisi uue perioodi rahad ja võtame veel laenu peale, siis see raha summa on nii suur ja projekte on vähe, mistõttu juhtub see, et hinnad hakkavad tõusma. Me võime lõpetada sedasi, et saame üpris korraliku inflatsiooni, saame palju vähem füüsilisi ja reaalseid asju, kui oleme planeerinud. Aga saame majandusse inflatsiooni ja ma tahaks näha seda tarbijat, kes oleks korraliku inflatsiooni üle rõõmus. Kindlasti poleks ka ettevõtjad rõõmsad. Kui tekitame ise olukorra, kus meie inflatsioon ongi ja jääbki Euroopa keskmisest suuremaks, mõjub see ettevõtjatele hävitavalt, sest nad kaotavad oma konkurentsivõime. Kui meil kaob rahvusvaheline konkurentsivõime – Eesti majandus toetub ju ekspordile – siis see võib meie majanduskasvu pikaajaliselt maha tõmmata,“ seletas ta ohte, millega ei näida arvestatavat.
„Siin on sellised riskid, mille puhul mulle tundub, et valitsuse tasemel ei saada aru, millega mängitakse. Kui natukenegi kaugemale ei mõtle, võib pärsi suure jama kokku keerata,“ nentis riigikogulane.
