ERISAADE | Rail Baltic saab lööke nii kodust kui väljast. Miks kriitiline audit täit tõde ei sisaldanud?

Erisaatel oli täna külas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare. Juttu tuli nii üleeile avalikuks tehtud Euroopa Kontrollikoja auditist, kui ka linnust, mis Rail Balticule ette on jäänud. Kaunissaare sõnul liigub kogu projekt endiselt sellises tempos, et raudtee võiks 2026. aastal valmis saada.

Teisipäeval avaldati Euroopa Kontrollikoja audit, mis võttis ette Euroopa suured taristuprojektid. Kriitikat said kõik, teiste seas ka Rail Baltic. Kristjan Kaunissaart pani see audit kohati kukalt kratsima, kuid seal oli ka tõeterasid ja soovitusi, mida arvesse võtta.

„Audiitorkoja audit oli huvitav dokument. See oleks pidanud avaldatama minu meelest juba umbes aasta eest. Seal oli päris palju kommentaare meie ja Euroopa Komisjoni poolt. Kriitikanooled olid sees. Üldiselt Rail Balticu progressi hinnati märksa positiivsemaks kui paljude teiste projektide puhul," ütles Kaunissaare.

Kallinemine oli Kaunissaae meelest arvamus mitte fakt. Ei olnud seda ka väga hästi põhjendatud. Raport arvas, et 7 miljardit, aga meie arvamus 5,8 miljardit. Tegelik maksumus selgub järk-järgult. Põhiprojekt peab esmalt valmis saama. Kui palju täiendavaid tuleb objekte. 2017. aasta Ernst & Youngi poolt, sinna miljardi eest Kaunase-Vilniuse ühendus ja umbes poole miljardi eest Riia keskvaksali ja lennujaama ühendus. Projekt kallineb, aga mitte objektid. Oleme jätkuvalt arvamusel, et 2026. aastal saame valmis. Võivad aga viivitada hankevaidlused ja ka viimane riigikohtu otsus võib siiski veidi pikendada.

Tasuvuse osas huvitav käsitlus. Toovad küll välja, et segaraudtee, aga võrdlus tehtud reisijate kohta. Miks nii? Millised on Riigikohtu otsuse mõjud kogu projektile? Kas üldse ja kui siis milliseid objekte ja töid saab kriisi ajal varasemaks tuua? Millised on täna suurimad murekohad kogu Rail Balticu rajamise puhul? Seda kõike kuula Erisaatest.