ERISAADE | Riigiettevõtete osaluste vähendamise plaan on jätkuvalt laual. Lennundus on nagu põhjatu ämber maksumaksja rahale

 (35)

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester ütleb, et koroonaviiruse vastase võitluse mõjud majandusele pole pannud koalitsiooni loobuma kavadest riigiettevõtete osaluste müümise kohta. Võimulepe kehtib ja see on ka ideoloogiliselt õige suund, kinnitab Sester Delfi „Eriolukorra erisaates“. Kuid suuremad osaluste müügi plaanid nagu Enefit Greeni turule viimine on siiski edasi lükatud, sest hetkel ei saaks sealt õiglast väärtust kätte. Eriti keeruline pundar on riigi jaoks lennundus – Sester on olnud aktiivne Nordica osaluse müümise pooldaja. Ta annab mõista, et Nordica toetuseks eelduseks on väga hea plaan, mis ikkagi edasi saab. Saatejuht on Raimo Poom.

Kas jätame riigiettevõtete müügiplaanid nüüd koroonakriisi mõjude tõttu ära ja tegeleme juurde ostmisega?

Oleme Isamaa poolt seda ajanud koalitsiooni algusest peale, parempoolse erakonnana meie dogma on olnud, et riik võiks ja peaks osalema vaid nendes ettevõtetes, kus on selge julgeoleku või avalik huvi või turutõrge. Muudes ettevõtetes ei peaks riik osalema. Nüüd on huvitav küll, aga tõsilugu, et kriisiga seoses arutasime kahepidist suunda: üks on koalitsioonileppes kirjas, aga nüüd oleme sunnitud mõtlema ka sellele, millistesse ettevõtetesse oleme sunnitud kapitali uurde panema mingil viisil.

Seotud lood:


Kui minna konkreetsemaks, ütlen, et koalitsioonilepe on kehtiv. Me ikkagi arutasime sele üle, milliseid samme me oleme tegemas positsioonide vähendamiseks. Siit võiks tuua välja, et ettevalmistatud on Eesti Teede müük, kus kõik saavad osaleda. See on näide, kus pole turutõrget, miks peaks riik seal osalema.

Ka Enefit Green ehk Eesti Energia tütarettevõte. Samamoodi: Eesti riik on teinud maksumaksja rahaga väga suuri investeeringuid taastuvenergiasse, tegelikult võiksid nii maksumaksjad, kui pensionifondid ja erinevad investorid saada sellest tulevikus osa. Riigi vähendamise plaan on jätkuvalt laual.

Kas praegu pole halb aeg vähendamise plaaniga edasi minna. Me võime sedasi suurt kahju saada, kui kiirustame praegu?

Sellel on tõsi taga. Nentisime ka majanduskomisjoni koosolekul, et osaliselt tuleb gaas maha võtta. Võtame Enefit Greeni – plaan oli selle aasta esimeses pooles tulla turule. Praeguseks on selge, et ei ole mõtet rääkida aktsiate turule toomisest sellisel hetkel. Tõenäolistelt ei saaks seda väärtust kätte ja otsused lükkuvad tulevikku.

Ideoloogiliselt soovime parempoolsete poliitikutena osalusi vähendada, kuid teiselt poolt soovime seda, et riik saaks oma konkreetse väärtuse kätte.

Kas Enefi Greeni on ikka vaja tulevikku vaadates müüa, võibolla on meie tuleviku strateegiline energiavaru just tuules ja taastuvenergias. Äkki peaks hoopis põlevkiviärist loobuma, sest see muutub kliimakriisiga võitlemise poliitika tõttu aina ebastabiilsemaks?

Need pole omavahel vastandlikud. On õige, et taastuvenergia osakaal suureneb. Aga nad pole vastandlikud, see ei tähenda, et riik peaks seda omama. Seal pole turutõrget, on ju eraettevõtteidki, kes sellel turul teguistevad. Ühelt poolt on meil strateegiline huvi minna taastuvenergia peale, aga teisalt milline peab olema riigi osakaal seal. Meie nägemuses peaks seda potti laiendama, et anda Eesti inimestele ja pensionifondidele sellest investeeringust osa saada. See ei peaks olema riigi huvi hoida seda asja oma kõhu all.

Millal võiks siis müükidega edasi minna?

Eesti Energia puhul on tegi börsiettevõttevõttega ja nende puhul ei saa varem mingeid otsuseid, isegi kui nad on tehtud, avalikustada. Pean tunnistama, et ma ei tea täpselt millal nad on plaaninud. Soov oli selle aasta esimeses pooles, ja see on nüüd edasi lükkunud arusaadavatel põhjustel . Mulle on kinnitatud, et kõik ettevalmitused on praktiliselt ära tehtud, arvata võib seega, et kui turud hakkavad taas rahulikumalt toimetama, siis Eesti Energia ka tuleb. Rõhutan, et mitte üksnes pole see kirjas koalitsioonileppes, baid on ka ideoloogiliselt õige, et riik ei peaks osalema seal, kus pole turutõrget.

Kuidas siis raudteega on. Plaanisite raudtee kaubavedudega tegelevat Operaili müüa, aga nüüd on vaja toetada?

Operailis oleme rääkinud, kus osalust võiks vähendada. Kaubavedu pole turutõrkega. Kui varasemalt nägime, et Operaili võiks tervenisti erastada, siis selles koalitsioonis on kokkulepe, et vähemusosalus võiks turule tulla. See pole ka laualt maas, majandusminister on üldkoosolek ja MKM-is töö käib, kuid see võtab aega.

Aga on nende ärimudel säilinud, investeeringu Venemaale vagunitesse, lisaks oli eelarves 20 miljonit, et minna Soome konkureerima. Kas need on säilinud, või peavad nad midagi kokku tõmbama?

Mul ei ole viimast ülevaadet. Aga pikalt ju kritiseeriti Operali otsust osta Venemaal vaguneid, aga hiljem ju näitas äriplaan oli õigustatud, sest ettevõte tõusis madalseisust ja hakkas kasumit tooma. Ja hakkas ka turgusid vallutama. Mul viimast infot pole, kuidas kriis on mõjutanud. Aga fakt on see, et igal juhul on see ettevõte laual et teda saaks ka osaliselt turule tuua.

Lennunduses on eriti keeruline seis. Te ise olete palju rääkinud, et Nordicast peaks riik väljuma. Nüüd aga paneme taas raha juurde?

See meenutab põhjatut ämbrit, kuhu kogu aeg aina paned ja paned, kuid lõpuks pole midagi näha. Olen ise pika poliitilise ajalooga ja mäletan erinevaid metamorfoose lennunduses. See on näinud erinevaid aegu, püüdes üksi hakkama saada või siis otsides partnereid.

Adria tuleb kohe meelde, millega tehti koostööd enne LOT-i.

Sinna jäi palju raha!

Oleme ausad, sinna jäi miljoneid, mida siiani pole tagasi saadud.

Kokkuvõttes erinevad kehandid, mida riik on omanud, on tootnud miinust. See on mõnes mõttes arusadav, sest oleme perifeerne riik. See on tekitanud olukorra, et aastate jooksul on Estonian Airi ja Nordica kaudu põlenud ära päris suur hulk maksumaksja raha. Kui vaatame Nordica otsuseid, mis nad tegid aasta tagasi, siis nad lõpetasid ära kõik otseliinid ja jäid allhankijaks.

Küsimus on selles, mis on nende eesmärk. Kui nende eesmärk on otseliine hoida, siis on mõistlik ka meie rahvuslikku lennukompaniid hoida. Selge on see, et vahemaandumistega lendamine on ebamugav nii meie inimestele kui investoritele, kes tahavad Eestisse investeerida.

Vahepeal aga läks Nordica allhankimisse. See pole turutõrkega.

Nad peaksid siis raha vastu hakkama Tallinnast otse lendama?

Jah majandusminister peaks tulema ja pakkuma valitsuses välja oma plaani. See ie saa olla lihtsalt see,. et paneme kümneid miljoneid sinna lihtsalt sisse. Minister peaks ütlema, et kui palju raha ja mida me selle eest vastu saame. Kui vaatame rongi või bussiliiklust, siis kõik nad on subsideeritud. Lennunduses pole see võimalik, Euroopa reeglid keelavad riigiabi. Aga praegu on see koht, kus saame otsustada, millist ärimudelit me tahame. Kui ta on ka natuke aega kahjumlik, aga äriplaan näitab, et tuleviku jõuame kasumisse, siis on see arutluse koht.

Teine võimalus, millele on siin ju viidatud, et paneme raha parem Air Balticusse. Nad on palju suurem ettevõte, lendavad oste Tallinnast, suudavad ise majandada paremini äkki?

Jah see oleks põhimõttelikelt see võimalus laual. Arvestades, et näiteks SAS on kolme riigi ühisomandis. Neid näiteid on. Meil oli eile majanduskomisjonis arutelu, kus Taavi Aas oli kohal ja ma küsisin temalt, kas Air Balticu võimalust on arutatud. Saan aru, et sellega pole siiski edasi mindud, sest ei tea, mis seisus see ettevõte on ja kuidas Eesti huvis oleksid pärast kaitstud. Kokkuvõttes ma saan aru, et püütakse pusida rohkem koduturul.

Küll aga ma saan aru, et püütakse teha koostööd rohkem SAS-iga, eks seda aga näitab aeg.

Nojah, nad on korra siin olnud ja ei tulnud sellest ka miskit head..

Jah, sellepärast olengi natuke skeptiline, et kuidagi meil need äriplaanid töötanud lennunduse teemal.