ERISAADE | Sektor, mis kannatab kõige pikemalt. Martin Rauam: käesoleval kriisil puudub üks tüüpiline majanduskriiside loogika

 (38)

Eriolukorra Erisaates räägime täna sellest, mis toimub praegu Eestis erinevate ürituste korraldamise valdkonnas. Sektor toob Eestisse turiste, raha, au ja kuulsust ning on vajalike äri- ja inimsuhete tekkimise koht. Ometi vaatab just siit vastu valdkond, mis tõenäoliselt kõige viimasena taas tegutsema saab hakata. Ka hirmud, mida viirus inimestes ja ettevõtjates tekitanud on, mõjutavad ürituste korraldajaid veel väga pikalt.

Ekspertidena on stuudios Eesti Konverentsibüroo tegevjuht Kadri Karu ning üritusturundusagentuur Jolos partner ja Eesti turundajate liidu juhatuse liige Martin Rauam. Saatejuht on Tanel Saarmann.

"Paljud agentuurid on pidanud mingi hulga inimesi ära laskma. Teadmatus on see, mis maalib pildi väga koledaks. Meie sektor on väga eriline ärisektor selles osas, et see kriis mõjutab meid enim. Ärikeelu alt vabaneme me viimasena. Peaminister ka ütles, et see on suurlinnade ja ürituste viirus. Liiga pikalt ei ole vaja seletada, millega ürituste korraldajad täna tegelevad. Võitleme sisuliselt elu eest," ütles Martin Rauam.

Sektor on täna otsese abita ehkki äri on täielikult ära keelatud. Lootus aga on, et riigiga suudetakse midagi siiski välja mõelda. "Riigist peab ka aru saama. Vastuseid ongi vähe. Proovime neile abiks olla," ütles Rauam.

55 miljoni euro küsimus

Kadri Karu sõnul prognoositakse konverentside korraldajate seas, et taastumine võib alates eriolukorra lõppemisest võtta 12-18 kuud, kuid 2019. aasta tasemeni jõutakse alles 5-6 aasta pärast.

"Aastas toimub Eestis umbes 600 rahvusvahelist konverentsi, mis toovad tulu umbes 55 miljonit eurot. Põhihooajad on märtsist juuni keskpaigani ja augustist novembri lõpuni. Kevadhooaeg on peaaegu sada protsenti tühistatud. Hindame, et ära jäänud käive on 12 miljoni euro kandis," ütles Karu. Ta lisas, et tühistamine on alanud juba ka sügisel toimuma pidanud konverentside puhul. Sektorit mõjutab aga näiteks ka see, millised saavad olema Eesti ühendused välismaailmaga? Kust ja kui paljud lennukid ja laevad liiguvad? Kui palju maksavad piletid? Milliseid ebamugavusi on vaja reisijal kogeda?

"Mitmed asutused ja organisatsioonid hakkasid keelama reisimist ja sellest taastumine võtab ka aega," leidis Karu.

Martin Rauam lisas, et üks asi on kartmine inimese tasandil, kuid Jolose klientidest paljud on rahvusvahelised korporatsioonid, kel on oluline käituda vastutustundlikult. Mainekahju oleks väga suur, kui nende üritusel midagi sellist valla pääseb.

"Siis on veel ka raha moment. Kulutused vaadatakse üle ning üritused, mida kannatab ära jätta, need jäetakse ära," toob Rauam sisse ka kolmanda tahu.

Ei ole tavaline majanduskriis

Kui tavaline majanduskriis eraldab terad sõkaldest ning tugevamad jäävad ellu ja nõrgemad lahkuvad areenilt, siis praegu toimuval Rauami meelest seda loogikat ei ole.

"See on selle asja juures kõige keerulisem. Seetõttu me ka riigilt abi otsime. Küsimus ei ole selles, et hädas oleks ettevõtted, kes ei oleks majanduslikult tasuvad või ei tooks Eestile lisandväärtust. Ka väga tugevad ja ühiskonna jaoks vajalikud ettevõtted võivad kaduda. Ellu ei pruugi jääda üldse kõige tugevam," arvas Jolose partner.

Kõige enam vajab valdkond täna selgust ja perspektiivi selles osas, millal midagi taas korraldada on võimalik. Rauam tõi võrdluseks päästepaadi ja paki küpsiseid.

"Triivime paadiga allatuult. Et aru saada, mitu küpsist sa päevas ära võid süüa, pead sa teadma kaua sul triivida tuleb. Täna on suur probleem see, et me ei saa aru, kas see on kaks kuud, viis kuud, kaheksa kuud või aasta. Mis tähendab, et küpsised saavad mingil hetkel lihtsalt otsa. Riigil ei ole varrukast võtta neid lahendusi, aga püüame dialoogis nendeni jõuda," rääkis Rauam.

Kas üritused kolivadki nüüd veebi? Mida kriis ürituste korraldamisele kaasa toob? Mis muutub suurte konverentside puhul? Mida tähendab hübriidfaasi jõudmine? Millised meetmed sektorit enim aitaks? Kõike seda kuula või vaata podcastist.