ERISAADE | Siseministeeriumi esindaja soovist audit salastada: see oli kui käsiraamat, kuidas süsteemi kuritarvitada

 (43)
ERISAADE | Siseministeeriumi esindaja soovist audit salastada: see oli kui käsiraamat, kuidas süsteemi kuritarvitada
Kollaaž

Tänases Erisaates oli juttu e-residentsuse ümber toimuvast. Täna avaldas Riigikontroll auditi, kus hinnati programmi tulusust ning seda, kui hästi me e-residentide tausta tuvastada suudame. Miks püüdis siseministeerium auditit salastada?

Saates räägivad siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ja EASi e-residentsuse programmi tegevjuht Ott Vatter.

Audit tuvastas, et e-residentsuse programmiga on liitunud ka kurjategijad ja ärikeeluga inimesed. Selgus, et meil ei ole ligipääsu välisriikide vastavatele andmebaasidele, kust sellist infot saada võiks. Kõik see ei olnud aga ei siseministeeriumile ega e-residentsuse programmi vedajatele uudis. See risk oli teada juba programmi luues.

Ruth Annus ütles saates, et innovaatiliste ja rahvusvahelist koostööd nõudvate lahenduste puhul toimub tulemuste saavutamine sammhaaval ja see on ka põhjus, miks mõni risk on parimal võimalikul viisil maandamata.

"On ka riske, mida ei ole nii lihtne maandada. Riikidevahelises andmevahetuses on Eesti ikkagi vaid üks osapool ja selleks on vaja saavutada kõikide kaasatud osapoolte nõusolek nii infovahetusteks kui ka loomulikult vajalikeks arendusteks. Nii ei saa Eesti riik nõuda, et välisriik meile oma kodanike karistusregistri andmeid jagaks," ütles Annus.

Andmete edastamist piidavad rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa Liidu ja ka riikide endi reeglid.

Seotud lood:

"See ei tulnud meile üllatusena ja oli teada juba enne programmiga alustamist. Siis nägime ette riski, et programmi jõuavad erineva taustaga inimesed. Oleme kavandanud meetmed, et vähendada kuritegeliku taustaga inimeste programmi sisenemise võimalust. Jah, need meetmed ei ole avalikud, aga võib öelda, et nii riikidevahelise koostööga kui muude e-residentsusega kaasnevate riskide maandamisega tegelevad Eestis päris paljud asutused," ütles Annus.

Ott Vatter lisas, et ei Eesti ega e-residentsus ole eraldisesivad muust maailmast.

"Kuritegevus paratamatult on iga majanduskeskkonna osa. Paratamatlult mingil määral saab ka e-residentsus pahade kavatsusega inimesi enda sekka. E-residentsuse puhul on riigi poolt laiendatud taustakontroll, mis peaks seda riski maandama. Kui vaatame ettevõtjaid, kes ei ole e-residendid, aga saavad täpselt sama moodi Eestis ettevõtte luua - keegi ei tee neile mingit taustakontrolli. Seal on oluliselt suurem risk," tõi ta välja.

Auditit muudeti enne avaldamist

On teada, et siseministeerium ei soovinud, et Riigikontroll auditi avalikuks teeks. Sellele pidi minema märge "AK" ehk asutusesiseseks kasutamiseks. Tänane Eesti Ekspress kirjutab, et "Riigikontroll saatis nad kukele." Erisaates ütles Ruth Annus aga, et auditi originaalvarianti siiski muudeti, et see ei oleks käsiraamat sellest, kuidas süsteemi kuritarvitada.

"Audit tugines paljuski dokumentidele, mis on asutusesiseseks kasutamiseks ja alguses nägi see tõepoolest välja pigem kui käsiraamat, kuidas süsteemi kuritarvitada. Sellega siseministeerium kindlasti nõus olla ei saanud. Küll aga jõudsime koostöös Riigikontrolliga selliste sõnastusteni ja lahendusteni, mis saavad olla avalikud," selgitas Annus.

Kuula podcastist, mida pidasid saatekülalised auditi puhul üllatavaks ning miks on EASil erinev nägemus programmi tasuvusest.