"Kui ma võrdlen 2007. aasta kriisiga, siis 2019. aastaks tarbimishullus ja käibed polnud taastanud. Tõsi, tookord polnud inimestel ega firmadel tagavara. Seega ei taastunud olukord ka mitte kümne aastaga. Ma olen kindel selles,“ ütleb Sumberg. "Ma optimist ei ole."

Kui valitsus toetab otsetoetusega põllumajandust 250 ja laevandust 200 miljoni euroga, siis turismindust, mis selgelt on kriisis üks enim kahjustatud valdkondi, vaid 25 miljoniga.

1x
00:00

"Kas sellise otsuse taga võiks olla otsustajate kaalutlus, et mitte sumada HoReCa ehk hotellide, restoranide, kohvikute sektorisse praegu raha, sest keegi ei oska ennustada, kui paljud neist on elus järgmisel kevadel?" pakkus saatejuht Heidit Kaio hüpoteesina.

"Otsustajad peaksid selgemalt põhjendama, mis on sellise otsuse taga," vastas Sumberg. "Missugune analüüs ja loogika on otsuse taga."

Turisminduses on 3000 ettevõtet ja sektor on väga killustunud ning seepärast summa küllalt marginaalne. "Firmade kestmajäämine ei sõltu ainult abist, vaid ka sellest, kui tõhusalt on varasemalt tööd tehtud. Abi pikendab kellegi elu päeva või teisel tunni võrra. Otsustajad võiksid otsuse selgitamisel puhul olla avameelsed. Kriisiolukorras on see oluline."

Praeguseks pole kahjustused veel silmapaistvalt suured, sest turismi- ja hotellisektor teenib oma kasumi suvel. "Hea pildi annab see, et Saaremaal GoSpas teenime kuue nädalaga suvel selle rasva, mille najal peame elama terve aasta," ütleb Sumberg.

Isegi, kui inimeste liikumispiirangud õgvenevad ja siseturism saab toimima, ei ennusta ta rekordilisi turistidest külastajanumbreid, küll aga suuri hinnaalandusi. "Siseturism on Eestis olnud suhteliselt väike osa kogu sektorist ja mingeid rekordeid küll ette pole näha. Inimesed tarbivad väga ettevaatlikult," ütleb Sumberg.

Sumbergi sõnul pole ka välistatud, et paljud hotellid sügise saabudes panevad uuesti uksed kinni, et kevadel taasavada. Sellega muutuks otsustavalt senine hotellide opereerimise mudel. Tema hinnangul toitlustuses oli märgata juba enne kriisi, et sektoris on õhku sees ja oli selgelt ülepakkumine ning see majandusharu puhastub. "Restoranide hulk, mida tõid kaasa uusarendused ja pakkumine, ületas nõudluse. Need pinnad jäävad pikalt tühjaks."

Kui piirideülene liikumine saab suveks käima, siis võivad paljud taastuda, aga mitte kõik. Samas Aasias on näha, et liikumispiirangute õgvenedes on hakanud viirus taastuma. Seega ei pruugi piiride avanemine olla tõenäoline.

Sumberg opereerib hotelle ka Lätis, Poolas ja Slovakkias. Ta kiidab Eesti töötukassa paketti, mis tuli välja kiiresti ja professionaalselt. Lätis see süsteem lonkab. Poola abipakettide süsteem on segane ja selle olemuse selgitamisega tegelevad ettevõtte juristid. "Meil siiamaani täit selgust pole Poola kohta, aga see on suhteliselt tavapärane olukord. Eestis on see olukord kõvasti parem," ütleb Sumberg.