Erko Karo: töötu abiraha toidab laiskust ja rikub inimese ära
Tänavu Soomes üheks juhtivaks metallfassaadide tootjaks tõusnud Erko Karo peab oma edu põhjuseks alalhoidlikku keskendumist põhitegevusele ja häid kliendisuhteid.
•• Kui palju töötajaid on tulnud teil üldise majandussurutise tõttu koondada?
Meil on alla viiekümne töötaja. Eelmise aasta lõpus lahkus neli inimest. Nad olid just äsja tulnud ajutise lepinguga ja nende objektid said valmis. Kuid nüüd vastu sügist on tööde seis väga hea ja oleme võtnud neli noort poissi veel juurde.
•• Kui palju te palku vähendasite?
Keskmine palk on meil oluliselt kõrgem kui Eesti keskmine ja see on püsinud. Poisid on komandeeringus ja Soomes on ikka paremad palgad. Soomes töötades pole tööjõukulus vahet, kas kasutad Soome või Eesti tööjõudu. Kuid Eesti tööline on paindlikum ja tahab rohkem tööd teha. Käibe langust pole meil olnud. Aasta algus oli raske. Uute objektide raha laekub poole aasta pärast. Esimeses kvartalis olime kahjumis, kuid teises kvartalis juba taas kasumis.
•• Kui pikk on tööotsijate järjekord?
Olukord on kehv. Eestlane on täpselt nii laisk, kui laisk tal lubatakse olla. Töötu abiraha on inimesed ära rikkunud. Olen mõnda endist töötajat kutsunud, kes on praegu töötu. Kuid inimesed pole huvi üles näidanud.
•• Kuidas nii? Töötu abiraha on ju närune?
Abiraha pole midagi nii närune. Keskmised palgad on eelnevatel aastatel olnud ehituses nii head, et kui saad ilma midagi tegemata 70 protsenti kätte, siis elad sellest ära. Päris paljud on lasknud jalad sirgu ja väiksem palk ei motiveeri enam tööle tulema. Kuid aasta lõpuks, kui abirahad otsa lõpevad, peaks olukord tööturul muutuma paremaks. Minu arvates võiks töötu abiraha olla väiksem ja lühemaks ajaks, et see ei ahvatleks töötu olema.
•• Kust te siis töömehi saate?
Olen Otepäält pärit ja enamik poisse on Lõuna-Eestist. Töötajate ja tuttavate sõbrad. Kaader on noor ja stabiilne. Me oleme veel paarkümmend aastat väga löögivalmid.
•• Kas te olete mõelnud ettevõtte müümisele?
Ei ole. Olen selleks liiga noor, alles 37-aastane. Müüa on lihtne, kuid paljalt raha ei tee kedagi õnnelikuks, inimesele peab tegevust jätkuma. Me läheme 25 aasta pärast kogu kollektiiviga pensionile ja siis müün ettevõtte maha.
•• Miks te kandsite kõik oma tööd Soome?
Meie viimane Eesti objekt oli tänavu juunis Pärnus Port Artur 2 ja uusi enam ei tulnud.
Helsingis ehitame peamiselt Kehä III ümbruses. Praegu on käsil multifunktsionaalne spordihall, mis paistab Tallinnast tulijale kohe Tallinki terminali lähedal. Tuusulas Helsingi lähedal teeme Volkswageni keskust. SRV-le renoveerime büroohoonet, YIT-ile lastehaiglat – see tuleb päris kalli vasest fassaadiga. Länsiterminaali Tallinki ja Viking Line’i terminali hoonete fassaadid on meie tehtud. Aga juba oleme otsaga Turus ja Jyväskyläs. Riias on ka üks objekt veel käsil. Eestis teeme jupid valmis – anname siin tööd. Seejärel Eesti poisid panevad need Riias või Soomes üles. 97 protsenti kogu toodangust läheb välismaale.
•• Kas kavatsete oma tootmisbaasi Soome üle viia?
Ei kavatse. Soome asub nii lähedal ja transportida on nii soodne. Ühe autoga saab väga palju kaupa üle viia, tootmisbaasi rajamine nõuaks liiga palju investeeringuid.
•• Kuidas te suudate langeval Soome turul hoopis kasvada?
Hea töö ja head kliendisuhted toovad edu. Oleme uut tüüpi keerukate objektide loomise juures koos arhitektidega.
Tegemist pole olnud turu vallutamisega, vaid pikaajalise ühelt objektilt teisele liikumisega. Ehitame Soomes juba alates 2000. aastast. Alguses panime ka mõnele väiksele majale aknaplekke.
•• Millisel positsioonil te konkurentide seas olete?
Päris meie tüüpi firmat Soomes ei olegi. Täpselt meie valdkonnas tegutseb Soomes 1–2 konkurenti. Kuid neil ei ole nii palju paigaldajaid, kui meil. Ruukkiga, kes teeb miljardi euro suuruseid käibeid, konkureerimisest rääkida ei saa. Ruukkil on palju paigaldajatest alltöövõtjaid, kes iga kord ei pruugi teada kõiki kokkuleppeid ja mis objektil toimub. Oleme meie oma koostööpartneritele paremad, sest suudame ise toota ja paigaldada.
•• Kas Soome ametiühingud astuvad varvastele?
Ametiühingu reegleid tuleb lihtsalt täita. Palgad ja tööaja graafikud peavad olema vastavuses Soome korraga. Oleme pidanud vaidlema ja esitama ametiühingule igasuguseid dokumente. Samad probleemid on kõikidel ettevõtjatel.
•• Kas Soome konkurendid on kasutanud ametiühingut teie vastu?
Seda pole ette tulnud. Eks need Soome konkurendid võiksid sellisel juhul ka ise peeglisse vaadata, sellepärast teiste peale kaebamist pole.
•• Kui kauaks jääb põhiline töömaht välismaale?
Ma loodan, et väga kauaks ei jää, sest töötajad tahavad kodus töötada. Täna käivad nad olude sunnil Soomes. Loodame lähiajal Eestis mõned objektid võita.
•• Oletame, et Eestis ehitusturg hakkab taastuma, kuid soomlased pakuvad teile endiselt häid objekte.
Siis tuleb laienemine ette võtta. Eestis võib paigaldusel alltöövõtjaid kasutada. Kasvu saab reguleerida hinnaga, sest ega me kõike ka ehitada jõua.
•• Millal ja kus läheb ehitamine Eestis uuesti lahti?
Tallinna kesklinna tuleb varsti mõni eksklusiivne büroohoone juurde. Arhitektidega on olnud läbirääkimisi, kuid ma ei soovi sellest täpsemalt rääkida.
•• Kuidas suudab metall konkureerida klaasi, graniidi ja muude õilsamate fassaadimaterjalidega?
Helsingis lähevad kallid lahendused päris hästi läbi, aga Eestis ollakse hinnatundlikum. Sellepärast pääsevad esile näiteks perforeeritud alumiiniumlahendused, mis paistavad kaugelt luksuslikud, kuid on klaasist kuni kolm korda odavamad. Selliste lahendustega võidame praegu ka Soomes edu.
•• Kas te hakkasite enda valitud alahoidlikus tees kahtlema, kui buumi ajal kõik kasvas ümberringi meeletu kiirusega?
Suutsime tõepoolest mõistuse säilitada. Kuid buum andis ettevõttele tugeva arengutõuke ja innustas ettevõttesse investeerima, andis julguse. Käive hüppas aastatel 2006–2007 kahekordseks, mis oli ettevõttele väga raske. Siis olid meil Eestis väga suured objektid ja oli tunne, et mis me seal Soomes ikka jamame, tuleme parem kogu täiega Eestisse. Õnneks me seda ei teinud. Siis me ei näinud, et 2009. aastal pole Eestis tööd.
CV
Erko Karo
•• Sündinud 1971
Haridus
•• 1992 Nummela kutsekool Soomes, teraseehitaja eriala
•• 1990 Otepää gümnaasium
Karjäär
•• al 1996 Plekitööde Keskus OÜ
•• 1992—1995 Peltisepanliike Hindersson, Soome
