ERMi audit: direktor Tõnis Lukas on sõlminud töölepingute asemel hulgaliselt käsunduslepinguid
Aasta alguses viis kultuuriministeerium läbi auditi, mille eesmärgiks oli anda hinnang Eesti Rahva Muuseumi (ERM) protsesside toimimisele.
Audiitorite hinnangul ERMi tegevuse korraldamine olulises osas toimib, kuid vajab siiski ka mõningaid täiendusi. Tähelepanu vajavad näiteks hangete korraldamine, müügiüksuste kulude-tulude planeerimine ning muuseumi sisemiste regulatsioonide ajakohastamine.
Personali valdkonna auditist selgub näiteks, et töölepingutes, mis on sõlmitud enne 2009. aastat, viidatakse kokkulepetele, mida ei järgita. Näiteks palga tõstmine seoses elukalliduse tõusuga. Samuti esines mõnedes töölepingutes ja ametijuhendites vastuolusid kehtiva struktuuri ning alluvuse ja ametinimetuse osas.
Käsunduslepingud olemuselt hoopis töölepingud
Ühtlasi tuuakse auditis välja, et mitmesuguste erinevate tööde tegemiseks on muuseumi direktor Tõnis Lukas sõlminud käsunduslepinguid, mida registri alusel oli 2014. aastal kokku 98. Nendest ligikaudu pooled on seotud uue maja näituste koostamisega. Käsunduslepingud on sõlmitud ka digiteerimistööde tegemiseks ning trükistega seotud tööde (tõlkimine, toimetamine) tegemiseks.
Audiitorite hinnangul on mõned sõlmitud käsunduslepingud oma olemuselt käsitletavad aga hoopis töölepinguna. Näiteks on sõlmitud käsundusleping Raadi haljastustööde tegemiseks, samal ajal on struktuuris Raadi talituse heakorratöölise ametikoht täitmata.
Ühtlasi toob audit välja, et muuseumi produtsendiga on sõlmitud lisaks töölepingule iga-aastaselt (2013, 2014, 2015) käsundusleping muuseumi uue hoone projektijuhtimisega seotud tööde tegemiseks ning avalike ja välissuhete juhiga on sõlmitud käsundusleping ERMi toimetuse väikekirjastuseks kujundamiseks 2014. ja 2015. aastal.
Mõnede käsundisaajatega on sõlmitud kattuvate tähtaegadega ja samasisulise töö tegemiseks mitu käsunduslepingut, seisab auditis.
Audiitorid tegid ettepaneku muuseumi töötajatega sõlmida käsunduslepingu asemel töölepingu lisa, näidates lisanduvad ülesanded, vastav tasu ja lisatööde tähtaeg. Ka hooajaliste tööde tegemiseks (näiteks heakorratööd) oleks audiitorite hinnagul siiski korrektne sõlmida tähtajaline tööleping. ERM on auditi ülevaates vastanud, et arvestab ettepanekutega.
Tööd ei ole seotud lepinguliste ülesannetega
Ühtlasi juhivad audiitorid tähelepanu, et kõigi kuuaruannetes esitatud tööde ja tegevuste seotus lepingulise ülesandega ei ole piisavalt selge või põhjendatud ning eelmise aasta detsembri aruanne on üldse puudu.
Näiteks märtsi aruandest ei ole võimalik aru saada enamuse tegevuste seotusest ERMiga. Osade tegevuste selgitusena on märgitud vaid intervjuu ning on lisatud, millisele meediakanalile (Tallinna TV, Klassikaraadio, Pereraadio, Põhjarannik, Postimees TV, TV3) intervjuu on antud. Aruandest ei selgu intervjuu teema ega muu seos käsundi täitmisega.
Samuti on aruandes näidatud erinevates kohtades loengute ja ettekannete esitamine, kuid ei selgu nende tegevuste seotus käsundi täitmisega, näiteks ettekanne korp Vironia konverentsil või loeng
Adavere põhikoolis. Aruandes toodud 20 tegevusest võiks ERM lepingu täitmisega seotuks lugeda 8 tegevust.
Ühtlasi juhivad audiitorid tähelepanu sellele, et kuigi muuseumi kehtivas arengukavas on ühe nõrkusena välja toodud pikaajaliste tegevuskavade puudumine ja olemasolevate kavade sisuline eklektilisus on samas kehtiv arengukava ikkagi koostatud vaid perioodiks 2014-2016.
Auditi käigus hinnati nii personali, eelarvestamise, sularahatehingute, omatulude, majandamiskulude kui ka varadega seonduvat. Audit viidi läbi selle aasta alguses.
