Ernst & Young: eurotsooni majandus tuleval aastal ei kasva
„Hoolimata detsembris vastu võetud uutest regulatsioonidest, mis sätestavad karmima eelarvepoliitika ja lisarahastamise tingimused, tuleb saabuva aasta esimene pool majanduslikult siiski raske. Aastaseks majanduskasvuks prognoosivad analüütikud vaid 0,1%,“ rääkis Ernst & Young Baltic AS-i juhatuse liige Ivar Kiigemägi pressiteate vahendusel. „Euroala lagunemise stsenaarium on siiski vähetõenäoline, kuna lisaks majanduslikule kahjule oleks tegemist ka äärmiselt suure poliitilise kahjuga, mida suurriigid endale lubada ei saa. Uuringus on välja arvutatud ka eurotsooni lagunemise potentsiaalne mõju riikide majanduskasvule ning see tähendaks ühe-kahe aasta vältel keskmiselt kuni 10% madalamat majanduskasvu riigi kohta.“
Uuringu kohaselt ei lange ka eurotsooni keskmine töötuse määr alla kümne protsendi enne 2015. aastat. „Sama võib öelda Eesti kohta, kus töötus on siiski võrdlemisi kõrge ja jääb sellisena püsima,“ märkis Kiigemägi.
Eesti on vaatamata sellele, et ühineti euroga ajaloo raskeimal ajal, liitumisest siiski võitnud ja võidab edaspidigi. „Devalveerimisriski puudumine ja positiivne majandus- ja finantskuvand nii Euroopas kui ka lähiregioonis peaksid tagama selle, et jääme eurotsoonis nn võitjate poole,“ märkis Kiigemägi. „2012. aastaks prognoositakse uuringus Eestile suurimat, 2,5 protsendilist majanduskasvu, teisele kohale jääb Soome 1,6 protsendiga ja kõige viimasele kohale Kreeka -6,1 protsendiga.“
„Pikematest prognoosidest rääkides, siis 2011-2015 aastal ennustab uuring Eestile keskmiselt juba 4,7 protsenti kasvu,“ märkis Kiigemägi. „Lisakindlust annavad siin ka Soome majanduse tugevad fundamentaalnäitajad, mis paljuski tulenevad ekspordi diferentseeritusest ehk väljapool Euroopat asuvate turgude hõivamisest. See on asi, mida ka meie peaksime õppima.“
Sõltumatu analüütikuna Eurozone Forecasti prognoosi kommenteerides sõnas Tartu Ülikooli majandusteooria õppetooli juhataja Raul Eamets, et tõenäoliselt jääb Eestis püsima kõrge inflatsiooni määr, kuna meil on väga väike siseturg ja me oleme äärmiselt haavatavad kartelli kokkulepete osas. „Meie majanduse avatuse tõttu sõltume ka oluliselt maailmaturgudel ja eriti Skandinaavias toimuvast (toiduhinnad, kütuse hinnad jne) ja eksportööridest,“ selgitas Raul Eamets. „Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui Skandinaavlaste majandus langeb, mõjutab see automaatselt Eesti majandust ning nagu käesolevast prognoosist selgub ei ole sealsed väljavaated just kõige optimistlikumad. Positiivsena saab siiski välja tuua Euroopa struktuurfondide toetused Eestile, mis annab raskel ajal tuge meie ehitussektorile ja tasakaalustab ekspordist tulenevaid riske.“
Kiigemägi sõnul võib naaberriikide Läti ja Leedu majandusele eurotsooni ebastabiilsus kaasa tuua tõsiseid probleeme, kuna kaubavahetus toimub suures osas siiski euro põhiselt. Samuti võib ühtse valuuta puudumine tagasi tuua paari aasta taguse devalveerimise hirmu. „On risk, et Läti ja Leedu peavad riigieelarve defitsiidi kriteeriumi tõttu 2014 planeeritud eurotsooniga liitumise edasi lükkama, ent juhul kui ühisklubi praeguste reeglitega säilib, võib hiljem inflatsiooniga jällegi probleeme tekkida,“ selgitas Ivar Kiigemägi. „Arvestades praegust euro ebapopulaarsust ning euro saavutamise raskust, jääb Eesti suure tõenäosusega pikemaks ajaks ainsaks euroriigiks Balti riikide seas.“
