Delfi kirjutas eile, kuidas ERR kasutab riigihankel Töötukassa poolt neile mängitud jõupositsiooni, milles on ringhäälingule antud võimalus saate tootmise hankel konkurentide osalemise keelata. ERR-i juhatuse liige Urmas Oru nimetab tekkinud olukorda kommunikatsiooniveaks ja suhtlusmüraks, kus kõik osapooled süüdi.
Asjade käik:
ERR-i juhatuse liige Urmas Oru selgitas Delfile, et tegemist on segadusega, mille on põhjustanud eelkõige "pisut puudulik kommunikatsioon, suhtlusmüra ja "võib-olla ka küsimuse esitanud isiku vähene produtsendikogemus".
Oru selgitab, et kinnituskirja ei väljastata niisama ja praktikas on välja kujunenud toimivad mudelid, kus produtsendid konsulteerivad selliste projektide puhul telekanaliga, esitlevad oma ideed ja vajadusel tehakse ka koos arendustööd. Et Töötukassa hange probleemseks kujunes, on Oru sõnul süüdi kõik osapooled - ETV, Töötukassa ja hankel osaleda soovinud produtsent.
"Arvan, et siin oli tegu võibolla produtsendi/pakkujaga, kel on vähe kogemusi sellise koostöö osas ning sestap eeldas, et tegu on pelgalt formaalsusega," täpsustas Oru.
Antud juhul aga konsulteeris produtsent telekanaliga, küsimaks, kas sealt on võimalik kinnituskiri hankida. ETV peatoimetaja aga ei öelnud muud, kui "Soovime selle sarja toota oma maja sees, seetõttu esitame sellele hankele ideed ETV programmi vajadustest lähtuvalt."
Produtsent käitus vastavalt juhistele, kuid vastus ei jätnud isegi mitte õhku küsimust, kas ehk näitaksite projekti.
Teiseks "segaduse" põhjuse osas näitab Oru hoopis hanke korraldaja suunas. "Usun, et hanke juures võiks olla lihtne selgitus, kuhu ja kuidas idee pakkujad saavad kinnituskirja taotlemiseks pöörduda – see kommunikatsiooni puudujääk peaks olema lihtsasti kõrvaldatav," vihjab ta hanke tingimustel üldsõnaliseks jäänud punktile.
Nimelt on hanke juhendis ERR-ilt kinnituskirja nõudvas punktis ülesandepüstitusena märgitud üksnes kinnituskirja saamine. Mil viisil see käib või mis selleks tegema peab, pole mainitud poole sõnagagi.
"5.3.1.Kinnituskiri Eesti Rahvusringhäälingult (ERR), et saadet on võimalik näidata
ERR programmi ETV eetris 2020 aastal, 12 osa;"
Oru möönab ka seda, et ETV just üleliia õigesti ei käitunud, kui küsimuse peale selgitustöö tegemata jättis.
"Möönan ja vabandan, et ka ETV vastus võinuks olla sisukam ja selgitada protsessi täpsemalt. Ideed on teretulnud aadressile etv@etv.ee, need vaadatakse toimetuse juhtide poolt läbi. Vajadusel arutatakse pakkujaga tootmislahendusi lähtudes ETV standarditest ja tehnilistest võimalustest ning jõutakse toetuse suhtes otsuseni," kinnitas Oru.
Kinnituskiri ise ei ole midagi ebatavalist
Saate tootmise hankel on üsna tavaline ja mõistetav, et hankija soovib kindlust, et toodetav saade ka tele-eetrini jõuab. Antud juhul on Töötukassa sooviks, et saade läheks eetrisse vabalevis, mistõttu on mõistetav, et pakkuja peaks saama sealt ka kinnituskirja.
Oru kinnitab, et tegemist on laialt levinud praktikaga erinevate kaasrahastatavate ja -toodetavate projektide puhul, alates suurtest mängufilmidest kuni ühekordsete sündmusülekanneteni.
"Mõistagi hindab iga telekanal ise ühe või teise saate sobivust oma programmi ning seejärel otsustab ka toetamise või mittetoetamise," ütles Oru. "Ei saa ju eeldada, et ETV või ükskõik milline teine telekanal väljastaks lihtsalt huvi- või kinnituskirju teadmata millele ja kõigile, kes küsivad. Vastasel juhul seisaksime ju silmitsi hoopis millegi rängemaga – toimetuse otsustus- ja valikuvabaduse rikkumisega," selgitas Oru.
Sarnase skeemiga üritas ETV kasu lõigata ka 2014. aastal, kui EAS oli "Ajujahi" saate tootmise hankel nõuded täpselt ETV järgi seadnud. Kuna toona olid vabalevis ka teised kanalid, muutis EAS ajakirjanduse sekkumise järel ka hanketingimusi.
