"See ei ole esimene kriis Euroopas ja Euroopa institutsioonid on ilmutanud kriisides väga suurt paindlikkust. /---/ Lihtsaid lahendusi ei ole, aga teiselt poolt võib ikkagi esitada küsimuse, kas nende probleemide lahendamine oleks lihtsam, kui eurot ei oleks.," rääkis professor Alari Purju, vahendab ERR.

Ta ütles et vaatamata praegusele eurotsooni praegusele kriisile euro on tegelikult olnud hea valuuta, kuna kümne aasta jooksul, mis see on kehtinud, on eurotsoonis olnud hinnastabiilsus, mis on eurotsooni põhiline eesmärk, ning eurost on saanud ka maailmaraha.

"Nendes raamides, mis euro funktsioneerimiseks on pandud, on tegelikult n-ö kolm suurt eitust," rääkis professor. "Esiteks ei näinud selle poliitika kavandajad ette, et teised riigid aitavad teisi rahaliselt välja. Teiseks ei ole võimalik (eurotsoonist) väljuda ja kolmandaks ei ole riigil võimalik ka n-ö pankrotti minna. Need on nagu lepingulised tingimused euroga ühinemiseks."

Purju sõnul on riikide eelarvedefitsiidid ühtpidi loomulikud, sest toimub majandustsükli tasandamine: kriisi ajal läheb eelarve defitsiiti ning kriisist väljumisel ja kasvuperioodil makstakse võlad ära. Ta meenutas, et ka euro toimimise mehhanismi on 3-protsendiline eelarvedefitsiit sisse kirjutatud.