Tunneli maksumus koos liiklussüsteemidega on 9-13 miljardit eurot. Helsingi ja Tallinna linna ning Harju maakonna tellitud esialgse uuringu järgi suudetakse kulud katta, kui projektile saadakse vähemalt 40 protsendi ulatuses Euroopa Liidu finantseering, vahendab Yle Uutiset.

Soome tööandjate keskliidu (EK) juhtiv ekspert Tiina Haapasalo peab 40-protsendist Euroopa Liidu finantseeringut väga väikseks ja tuletab meelde, et Rail Baltica Euroopa Liidu poolne finantseering võib olla kuni 85 protsenti.

Esialgse uuringu järgi koosneks Helsingist Pasilast alguse saava ja Tallinnas Ülemiste jaamas lõppeva raudteeliini maksumus kolmest peamisest osast.

„Kaevamiseks kulub umbes kolm miljardit eurot, tehnika ja ohutussüsteemid neelavad 2-3 miljardit eurot, rongidele ja muule sisseseadele kulub üle miljardi euro ja kõiksugu üllatuste jaoks on arvutatud 1-3 miljardit eurot riskiruumi,“ avas kulutusi Helsingi linna majandusosakonna eriekspert Ulla Tapaninen.

Tapanineni sõnul on järgmisena eesmärk teha tunneliprojekti kohta riskianalüüs. Sellele taotlevad Euroopa Liidu finantseeringut Helsingi linn, Tallinna linn, Soome liiklusamet, Uusimaa omavalitsusliit, Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Harju maakond.

Kui Helsingi ja Tallinna vahele ehitatakse tunnel, tehakse see niinimetatud TBM-meetodil (Tunnel Borring Method). TBM tähendab hiiglaslikku puurimisseadet, mis puurib läbi kalju, purustab puuritud materjali väikesteks tükkideks ning teeb tunnelis ka vajalikud kindlustustööd. Seda meetodit on kasutatud muu hulgas La Manche’i tunneli ja Alpide tunnelite puhul.

Tunnelis kulgev raudtee hakkab olema Euroopa laiusega 1435 millimeetrit, sest see peab olema Rail Balticaga ühe laiune.

Tunneli tasuvus põhineb reisijate osas eelkõige tööle sõitmisel.

„Eeldame, et iganädalane töölesõidupendeldamine muutub igapäevaseks reisimiseks, kui reisi aeg lüheneb poole tunnini. See tähendaks, et rongiga sõidaks Helsingi ja Tallinna vahel aastas 11 miljonit tööle sõitjat ehk umbes 25 000 reisijat päevas,“ selgitab Tapaninen.

Helsingi ja Tallinna vahelise rongisõidu hinnaks on esialgses uuringus arvutatud 36 eurot.

Lisaks tööle sõitjatele veetaks rongidega ka kaupa, kuigi märkimisväärse osa kaubaveost teeksid endiselt ära laevad. Samuti arvatakse, et valdav osa lõbureisijatest kasutab samuti ka edaspidi laevu.

Kui Soome lahe alune tunnel avatakse kunagi 2030. aastatel, nagu praegu kavandatakse, võiksid praegused laevafirmad olla seal rongioperaatorid.