Esimene 3D printer koolis: Tamme Gümnaasium on inseneride kasvulava

Ärileht kirjutas täna sellest, milline on 3D printimise tulevik. Üks aspekt selles teemas on see, et 3D printimine võib endaga kaasa tuua töökohtade muutumise. Tulevikus muutub oluliseks 3D modelleerimise oskus ning kõik, mis sellele järgneb. Kõigest sellest on aru saanud Tartu Tamme Gümnaasium, mis esimesena Eestis soetas 3D printeri.

Järgnevalt kirjeldab kooli direktor Vallo Reimaa, miks printer osteti ning mida esimesed kolm kuud endaga kaasa on toonud:

Otsene vajadus tulenes meie gümnaasiumastme tehnoloogiasuunast, kus juba mõnda aega on programmis 3D modelleerimine. Paraku jääb see pelgalt digitaalsel kujul liiga kaugeks ja õpilasel on raske seda üle kanda reaalsusse. Suur osa laste igapäevasest maailmast asub ju internetis, kust ennast välja mõelda on raske. Tehnoloogias aga on 3D mudel vaid abivahend reaalses maailmas soovitud muutuste esile kutsemiseks. Viimane eeldab koolilt digitaalse mudeli füüsiliselt kombatavaks mudeliks muutmise võimalust. Seda pakubki 3D printer. Tänaseks oleme jõudnud nii kaugele, et näeme 3D printeri võimaluste tundmaõppimise vajadust ka teistes õppesuundades, sh humanitaarnuunas (nt seoses disainiõpetusega). Tehnoloogiasuunas näeme perpekstiivset kasutusvaldkonda nt robootikas.

Kuna antud tehnika on meie käsutuses alles 3 kuud ja see pole sugugi nii lihtne, siis õpivad õpetaja ja õpilased ühiselt selle kasutusvõimalusi. Igasuguseid vidinaid on neil kamba peale valminud juba päris hulgi. Nii palju oleme juba targemaks saanud, et vajame peagi suurema täpsusklassi 3D printerit, mis jääks edaspidi gümnaasiumile ja olemasolevat näeme tulevikus sobivaks põhikooli kolmandas astmes (7.-9.klass)kasutamiseks. Ideaalis oleks neid vaja loomulikult korraga mitu, et õppetöö paremini sujuks. Printeri tööjõudlus on kahjuks küllalt aeglane. Juba järgmisel õppeaastal loodame need probleemid lahendada.

Veel on koolil olemas arviti teel juhitav freespink ja tüdrukutel samalaadne tikkimismasin. Samuti korralik robootikavarustus ning lisaks  lennumudelismiring. Viimast veab koolis asuv mudelismiklubi.See võimaldab põhikooli kolmandas astmes välja arendada korraliku tehnoloogiaõpetuse. Gümnaasiumi jaoks liigume edaspidi juba astme võrra kõrgemale tasemele - nii robootikas kui 3D tehnoloogias. Eesmärk ikka valmistada ette lapsi kõrgtehnoloogilises maailmas edukaks toime tulemiseks. Praegu oleme koolina alles õpipoisiseisuses, sest uue tehnoloogiaga peab kaasnema ka vastav pedagoogika.

Elav huvi on selle lühiskese ajaga tekkinud põhikooli madalamates astmetes (1-6.kl). Eriti palju vastukaja tekitas koolisine tehnoloogiamess. Lisaks tekitab väikestes kadedust, et suured posid ja türdukud saavad tunni ajal kooli koridoris robotitega "mängida". Näiteks just täna (eile-toim.) küsis üks teise klassi poiss minult, millal neil algab tehnoloogiaõpetus. Algklasside jaoks püüame siiski midagi lihtsamat välja mõtelda. Kõige sellega kaasneb tehnoloogilise loovuse ja ettevõtlikkuse kasvatamine.

Õpilaste huvi ärgitab eelkõige mingi uue idee otsimine ja leidmine. Praegu tegeleme arvuti teel juhitava teleskoobi projektiga, millega oleks võimalik klassist tunni ajal (st päeval, mitte öösel) reaalajas järgida nt päikese protuberantse jmt.