Esimene Eesti linn hädas. Koroonaviirus ja põlevkivikriis räsivad väikest kuurortlinna
Esmalt toovad nad välja, et linna töötute arv on 234 ja kuna tulumaksust saadav tulu moodustab linna eelarvest 35%, siis on iga tulumaksu mitte maksev inimene neile suur löök. Kokku jääb neil füüsilise isiku tulumaksu 2020. aastal eeldatavalt saamata 200 000 eurot ehk umbes 20% vähem kui planeeriti.
Põlevkivisektoris toimuv on aga veelgi karmima mõjuga. Linna pöördumises on kirjas, et Narva-Jõesuu tulevik sõltub täna põlevkivi kaevandamisest. Tootmisvõimsuse vähenemine põlevkivienergeetikas ning 2019. aasta soe talv kajastub linna eelarves lausa 800 700 euro suuruses saamata jäävas tulus. Saamata jäänud tulu ressursitasudelt on kokku 49,2%, mis tähendab sadu tuhandeid eurosid.
„Eeltoodut arvestades on reaalne, et 2020. aasta lõpuks jõuab Narva-Jõesuu linna põhitegevuste tulem 0 (null) väärtuseni," on pöördumises kirjas.
Pöördumine ütleb veel, et valitsuse heaks kiidetud eriabi Ida-Virumaale peaks olema 14 miljoni euro ulatuses erinevaid maksusoodustusi. Valitsuse poolt avaldatud teabe kohaselt on vastava paketi eesmärk parandada keerulises olukorras kohalike ettevõtete konkurentsivõimet ning aidata kaasa valdkonna töökohtade säilimisele.
„Samas toob vastavate maksusoodustuste andmine Ida-Virumaa põlevkiviettevõtetele kaasa selle, et kohalike omavalitsuste, sh Narva-Jõesuu linna saamata jääv tulu suureneb. Sisuliselt tähendab eelkirjeldatud paketi rakendamine, et riik, vähendades põlevkivisektori kulusid, vähendab kohaliku omavalitsuse tulusid, mis seab ohtu kohaliku omavalitsuse jätkusuutlikkuse. On ilmne, et lisaks ettevõtjate huvidele peab riik arvestama kohalike omavalitsuste huvidega, arvestades seejuures kohalikele omavalitsustele seadusega pandud kohustusi."
Linna tukevik ohus
Narva-Jõesuu linn maalib järgnevalt kurva pildi:
„Kohaliku omavalitsuse tulevik põhitegevuse tulude vähenemisel on väga keeruline, kuivõrd kannatavad kohaliku omavalitsuse põhitegevusalad, omavalitsuse kohustuste täitmine. Näiteks on raskendatud haridusasutuste (lasteaiad, koolid, huvikoolid) ülalpidamine, kohaliku omavalitsuse peamise tehnilise taristu (sh linna koristus, teede korrashoid, parkide, mänguväljakute ja üldkasutatavate puhkealade korrashoid) objektide korrashoidmisel tuleb teha raskeid valikuid. Igasugune investeerimistegevus tuleb katkestada, kuna puudub võimekus taotleda, tagastada laene, taotleda investeeringutoetusi, rääkimata sellest, et muutub võimatuks omafinantseeringu katmiseks vajaliku raha leidmine kohaliku omavalitsuse eelarvest, rahalise reservi tagamine ettenägematute kulude katmiseks. Eeltoodu seab tõsiselt ohtu kohaliku omavalitsuse, sh Narva-Jõesuu linna jätkusuutlikkuse."
Linn palub, et ministeeriumid, kes tegelevad Ida-Virumaa abipaketi välja töötamisega, kuulaks ja võtaks arvesse ka kohalike omavalitsuste seisukohti. Ilma riigi rahalise toetuseta ei ole neil võimalik täita kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesandeid.
Pöörumise täistekst on selline:
13. märtsil 2020 teatas Vabariigi Valitsus eriolukorra kehtestamisest Eesti Vabariigi territooriumil koroonaviiruse kiire leviku peatamiseks. Tulenevalt eriolukorrast kehtestati riigis erinevaid liikumisvabaduse piiranguid ja viibimiskeelde, mis mõjutas oluliselt erinevate ettevõtete, asutuste töökorraldust. Mitmed ettevõtjad, sh Ida-Virumaal Narva-Jõesuu haldusterritootiumil tegutsevad, olid sunnitud piirangutest tingitud kohustuslike muudatuste tõttu inimesi koondama ja/või vähendama töötajate tööaega ning töötasu. On alust arvata, et koondamised jätkuvad, arvestades seejuures, et osad piirangud kehtivad edasi, samuti jätkub juba lõppenud piirangute mõju, arvestades, et kogu majandussektor alles kohaneb muutunud ning igapäevaselt muutuva olukorraga.
Narva-Jõesuu haldusterritooriumil on ajavahemikul 1. veebruar 2020.a. kuni 6. mai 2020.a. registreeritud 32 töötut ning töötute koguarv on 6. mai 2020.a. seisuga 234, mis moodustub 5,1 % kohaliku omavalitsuse elanike koguarvust ning 8,7 % kohaliku omavalitsuse tööga hõivatute arvust. Töötute arvu kasv tähendab kohalike omavalitsuste jaoks saamata tulumaksu, millise tulu suurus moodustab Narva-Jõesuu linnas 35 % linna põhitegevuste tuludest. Kujunenud olukorras on 2020.a. eeldatav füüsilise isiku tulumaksu laekumine Narva-Jõesuu linna eelarvesse planeeritust ca 20 % võrra väiksem ehk rahalises ekvivalendis ca 200 000 euro võrra madalam.
Lisaks Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorrale ning ülemaailmsele koroonaviiruse levikule mõjutas Eestis fossiilsete kütustega tegelevat majandusvaldkonda ka olukord naftaturul ja OPEC kokkulepe sõlmimisega tekkinud lahkarvamused organisatsiooni kuuluvate riikide vahel. Selle tulemusel sai kannatada põlevkivitööstus, mille osakaal Eesti sisemajanduse kogutoodangust on ligi 4 %.
Seeläbi on mõjutatud kohalikud omavalitsused, sh Narva-Jõesuu linn, mille tulevik sõltub otseselt põlevkivi kaevandamise tulevikust. Tootmisvõimsuse vähenemine põlevkivienergeetikas ning 2019.a. soe talv kajastub Narva-Jõesuu linna eelarves 800 070 euro suuruses saamata jäänud tulus, s.o planeeritust 51 % madalam tulu ressursitasudelt. 2020.a. esimeses kvartalis oli planeeritust 16 % vähem tulu ressursitasudelt, s.o 65 900 eurot. Eesti Energia AS-i 2020.a. prognoositav laekumine Narva-Jõesuu linna eelarvesse on kokku 599 690 eurot, mis tähendab, et linna saamata tulu ressursitasudelt kasvab 49,2 %-ni.
Eeltoodut arvestades on reaalne, et 2020.a. lõpuks jõuab Narva-Jõesuu linna põhitegevuste tulem 0 (null) väärtuseni.
Avaliku teabe kohaselt on Vabariigi Valitsus 7. mai 2020.a. kabinetinõupidamisel heaks kiitnud abinõude paketi - eriabi Ida-Virumaale - millega tehakse põlevkivitööstuse ettevõtetele kriisi üleelamiseks 14 miljoni euro ulatuses erinevaid maksusoodustusi. Vabariigi Valitsuse poolt avaldatud teabe kohaselt on vastava paketi eesmärk parandada keerulises olukorras kohalike ettevõtete konkurentsivõimet ning aidata kaasa valdkonna töökohtade säilimisele. Samas toob vastavate maksusoodustuste andmine Ida-Virumaa põlevkiviettevõtetele kaasa selle, et kohalike omavalitsuste, sh Narva-Jõesuu linna saamata jääv tulu suureneb. Sisuliselt tähendab eelkirjeldatud paketi rakendamine, et riik, vähendades põlevkivisektori kulusid, vähendab kohaliku omavalitsuse tulusid, mis seab ohtu kohaliku omavalitsuse jätkusuutlikkuse. On ilmne, et lisaks ettevõtjate huvidele peab riik arvestama kohalike omavalitsuse huvidega, arvestades seejuures kohalikele omavalitsustele seadusega pandud kohustusi.
Kohaliku omavalitsuse tulevik põhitegevuse tulude vähenemisel on väga keeruline, kuivõrd kannatavad kohaliku omavalitsuse põhitegevusalad, omavalitsuse kohustuste täitmine. Näiteks on raskendatud haridusasutuste (lasteaiad, koolid, huvikoolid) ülalpidamine, kohaliku omavalitsuse peamise tehnilise taristu (sh linna koristus, teede korrashoid, parkide, mänguväljakute ja üldkasutatavate puhkealade korrashoid) objektide korrashoidmisel tuleb teha raskeid valikuid. Igasugune investeerimistegevus tuleb katkestada, kuna puudub võimekus taotleda, tagastada laene, taotleda investeeringutoetusi, rääkimata sellest, et muutub võimatuks omafinantseeringu katmiseks vajaliku raha leidmine kohaliku omavalitsuse eelarvest, rahalise reservi tagamine ettenägematute kulude katmiseks. Eeltoodu seab tõsiselt ohtu kohaliku omavalitsuse, sh Narva-Jõesuu linna jätkusuutlikkuse.
Narva-Jõesuu linna hinnangul ei ole kohalikul omavalitsusel sellises olukorras, ilma riigi rahaliste toetusteta, võimalik täita kohalikule omavalitsusele seadusega pandnud ülesandeid.
Arvestades, et Vabariigi Valitsuse 7. mai 2020.a. kabinetinõupidamisel heaks kiidetud Ida-Virumaa põlevkivitööstusettevõtete abipaketile hakkavad konkreetseid muudatusettepanekuid ette valmistama majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusministeerium, keskkonnaministeerium ja justiitsministeerium, on vajalik vastava menetluse käigus käsitleda ning üle vaadata abipaketi andmise tagajärjed Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele, kes on otseselt puudutatud põlevkivisektoriettevõtetest ning leida lahendusi, mis oleksid kooskõlas ka kohalike omavalitsuste jätkusuutlikkuse põhimõtetega.
