Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid möödunud aasta esimese poolega võrreldes palgatöötaja kohta 20,5 protsenti ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu poole protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 6,4 protsenti, teatas statistikaamet.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud ja mis näitab palga ostujõudu, tõusis selle aasta esimeses kvartalis 2,4
protsenti.

Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kolmandat kvartalit järjest.

Palgastatistika uuringu alusel oli märtsi lõpu seisuga töötajaid 4,6 protsenti rohkem kui möödunud aasta samal ajal.

Keskmine brutotunnipalk oli 5,16 eurot ja tõusis eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 6 protsenti.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusid möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal, vastavalt 12,7 protsenti ja 15 protsenti.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langes möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes ainult veonduse ja laonduse tegevusalal vastavalt 0,6 protsenti ja 1,1 protsenti.

Selle tegevusala alla 50 töötajaga ettevõtetes töötas märtsi lõpu seisuga 54 protsenti tegevusala palgatöötajatest ning nende palgad langesid, mis viis langusesse kogu tegevusala palgad.

Keskmine brutopalk oli jaanuaris 839 eurot, veebruaris 817 eurot ja märtsis 886 eurot.

Käesoleva aasta esimeses kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1148 eurot ja tunnis 7,39 eurot. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusid möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes vastavalt 6,8 protsenti ja 5,7 protsenti.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusis möödunud aasta esimeses poolega võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal, vastavalt 13,6 protsenti ja 12,8 protsenti.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis langes möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes ainult veonduse ja laonduse tegevusalal, vastavalt 0,7 protsenti ja 1,6 protsenti.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2012. aastal on valimis 11 523 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni.

Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest.

Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti.

Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.