Esimese veesõja puhkemise oht süveneb: Iraak nõuab naabritelt vett
Iraagi nõudmine puudutab Eufrati ja Tigrise valglate ülemjooksul asuvat Türgit, Iraani ja Süüriat, vahendas Reuters.
"Iraak saab praegu neist riikidest värsket vett vaid nende suva tõttu," sõnas parlamendisaadik Karim al-Yaqubi. "Iraaklased seisavad silmitsi katastroofiga, kui see probleem varsti ei lahene."
Iraagi parlamendisaadikud kavatsevad blokeerida kõiki sõlmitavaid lepinguid nende kolme riigiga, kui need ei sisalda klauslit magevee ressursi mahu suurendamise kohta.
Bagdad süüdistab seejuures Türgit ja Süüriat Iraagi jätmises veepuudusesse, kuna nood on rajanud Eufrati ja Tigrise lisajõgede ülemjooksudele tamme, mis annavad lõpliku surmahoobi sõdades kannatanud riigi põllumajandusele.
Iraagi parlamendi otsus tuleb ajal, mil riik üritab pärast Saddam Husseini kukutamist parandada suhteid naabritega. Iraagi kõige olulisem kaubanduspartner on Türgi. Eelmisel aastal külastas Iraaki Türgi peaminister Tayyip Erdogan ja märtsis president Abdullah Gül.
Puhta magevee puudus on Lähis-Idas väga tõsine ja eluline probleem. Valdavalt kõrbelisest Iraagist voolavad läbi kaks veerohket jõge: Eufrat ja Tigris, kuid need saavad oma vee peamiselt eelpool nimetatud kolmes riigis asuvatest mägedest.
2003. aastal avaldas UNESCO veeraporti, mille järgi väheneb tarbitava puhta magevee hulk inimese kohta 20 aasta jooksul 30 protsenti. Kui USA kodanik tarbib aastas keskmiselt 2000 kuupmeetrit magedat vett, siis Lähis-Idas tarbib kaks kolmandikku elanikest kaks korda vähem magevett. Lähis-Idas asub vaid 1 protsent maailma magevee varudest.
19.-20. sajandi vahetusel vaidlesid magevee kasutamise üle Californias Los Angelese ja Owens Valley võimud, 1998. aastal puhkes veekriis Malaisias, kuid seni pole riikide omavahelised suhted lähiajaloos kordagi magevee pärast pingestunud sõjani. Analüütikud prognoosivad aga sel sajandil lisaks Aafrikale tõsist veekriisi ka Lähis-Idas ja Hiinas.
