Paadimaks on sisse kirjutatud Soome valitsuse programmi ning riik tahab selle abil saada 50 miljonit eurot tulu aastas, vahendab Yle Uutiset.

„Tundub, et maksu ei ole hoolikalt ette valmistatud ja poliitiline otsus tehakse nõrkade põhjendustega,“ kommenteeris Salanterä.

Salanterä sõnul on Soome registris niinimetatud kummituspaate ehk sealt võib leida paate kuni neljandiku võrra rohkem kui Soomes tegelikult on. Soome paadiregistris on praegu umbes 200 000 paati.

Salanterä märgib, et väga harvad inimesed käivad paate pärast müümist õigel ajal registrist kustutamas. Lisaks sellele küsib ta, kas nüüd peaks hakkama paate otsima jaanipäevalõketest ja saunade tagant. Registris on kümneid tuhandeid selliseid kummituspaate ja lisaks sellele on registris olevate paatide väärtus arvatust väiksem.

Maksu ettevalmistava töögrupi juht Merja Sandell ütles, et maksu kehtestamine algse plaani järgi järgmise aasta algul ei õnnestu ning nüüd räägitakse maist.

Maksu alampiir on 50-hobujõuline mootor. Maksu suuruseks on kavandatud umbes 100-300 eurot. Maksu suurus kasvab koos mootori võimsusega. Purjepaatidele on kavandatud maksumäära arvestamine pikkuse järgi.

Salanterä sõnul talvitub juba nüüd palju Soome paate Eestis, sest see on odavam, ning võimaliku paadimaksu kehtestamise järel on paadi püsivat Eestis hoidmist kerge korraldada.

„See puudutab kõige suurema väärtusega paate. Need paadid, mis kasutavad Soome doki- ja talvehoiutööstust siirduksid seejärel täielikult Soomest minema,“ ütles Salanterä.

Salanterä sõnul peaks maks olema ka võrdõiguslik.

„Nüüd praegusel hetkel kohtleb see maks erinevaid paadiomanikke erineval viisil. Nendel, kellel on paat Soome siseosas või Botnia lahel, on hoopis teised võimalused kui Helsingis, kust paadid viiakse talveks Eesti poolele,“ ütles Salanterä. „Me oleme eriti mures selle pärast, et kui suurema väärtusega paadid siirduksid Soomest ja Soome lipu alt minema, jääks kogu maks väga tavaliste paatide kanda. Tegelikkuses on Soome paadid väga tagasihoidlikud, väikesed ja avatud või osaliselt kaetud.“

Salanterä sõnul loobuti Rootsis omal ajal paadimaksust seetõttu, et süsteemi töös hoidmine maksis rohkem kui suudeti maksu koguda.