Esindusorganisatsioonid paluvad II pensionisamba säilitamist

 (68)
Foto on illustratiivne
Foto on illustratiivneFoto: Anni Õnneleid

Seitse väärikat esindusorganisatsiooni pöördusid võimuliidu läbirääkijate poole, et need ei lammutaks toimivat pensionisüsteemi üksnes valimisvõitluse järellainetuse pärast.

Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon, FinanceEstonia, Eesti Pangaliit, Tallinna Börs, Investeerimisklubi, Tööandjate Keskliit ja Ametiühingute Keskliit saatsid valitsuskoalitsiooni läbirääkijatele II samba teemalise avaliku kirja.

Head valitsuskoalitsiooni läbirääkijad!

Täna, kogumispensioni muutes või lammutades, langetate te otsuseid mitte pelgalt iseenda, vaid ennekõike oma laste ja lastelaste tuleviku üle.

Eesti elanikkond vananeb. Täna on meil ühe pensioniealise kohta kolm tööealist inimest, kümne aasta pärast 2,4 ja kolmekümne aasta pärast Eurostati prognoosi kohaselt vaid 1,8. Tänane kogumispensioni süsteemi lammutamine viib seetõttu paratamatul tulevikus üheni järgmistest stsenaariumitest:
1) pension ei taga enamusele eakatest võimalust ära elada, sest maksumaksjaid on oluliselt vähem ning pensionäre rohkem;
2) pensioniiga tõstetakse märkimisväärselt rohkem kui seni plaanitud, et vähendada pensioniäride ja suurendada töötajate hulka;
3) tõstetakse märgatavalt tulevaste töötajate maksukoormust, millest pensione finantseerida;
4) lubatakse Eestisse massiliselt välistööjõudu, eeldusel, et nad siia tulla soovivad, tagamaks tööealise elanikkonna suurenemise.

Kõigi tulevaste pensionäride suhtes oleks aus, kui otsustades kogumispensioni süsteem lammutada, ütleksite kõigile, millist neljast tulevikustsenaariumist te seda tehes silmas peate?

Kogumispension on tänaseks toonud paljude eestimaalaste kontodele pea ainsa finantssäästu – enam kui 80% kaasmaalaste ainus või peamine finantsvara lisaks jooksvale pangakontole on teises sambas kogutud pension. Kokku on neid 700 000 ehk 22 korda rohkem kui neid, kel väärtpaberikontol kasvõi üks väärtpaber või neid, kes vabatahtlikult kolmandasse pensionisambasse raha kogunud on. See näitab, et vabatahtlik investeerimine eesmärgiga omale pensionipõlveks sääste koguda võib küll poliitiku suust ahvatlevalt kõlada, kuid päris elus ei toimi. Siinkohal tasuks tänastel läbirääkijatel mõelda sellele, kui usinalt Te ise vabatahtlikult omale likviidse vara näol pensionisammast kasvatanud olete?

Teise sambasse kogutu on eriti oluline just väiksema sissetulekuga inimeste jaoks, moodustades suurema osa kõigist nende säästudest. Just alla keskmise teenivate töötajate pensionikonto moodustab proportsionaalselt suurima osa nende finantsvarast. Võib tunduda ahvatlev neile täna korraga kogumispension kätte lubada, aga see tuleb vaid nende enda tuleviku arvel.

Kogumispensioni lõpetamisel peavad fondid hakkama kiirkorras oma varasid müüma. Enim kannatavad just need tulevased pensionärid, kelle kogumispension on investeeritud Eestisse. Väiksel turul tekib ebaproportsionaalne müügilaine, mis viib hindade languseni. Seetõttu kaob osa pensionivarast vaid seetõttu, et fondid korraga müüma sunniti. Lisaks tuleb arvestada, et arvestatav osa välja võetud kogumispensionist jõuab tarbimisse, mistõttu suureneb inflatsioon ning kaotavad kõik tarbijad, ka need, kes juba täna pensionil.

Loe veel

Eesti pensionifondid on Eesti majanduse ja ettevõtete jaoks oluline investor ja kapitali pakkuja. Täna on üle 16% II samba pensionifondide varast investeeritud Eestisse ja siinsete investeeringute maht on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Kokku on pensionifondid pakkunud sajakonnale kodumaisele ettevõttele ca 600 miljonit eurot kasvukapitali. Lähiajal võiksid pensionifondid suunata Eestiss veel 1-2 miljardit eurot, mis jääb kogumispensioni lõpetamisel Eestisse investeerimata. Arvestades Euroopa Liidu vahendite olulise vähenemisega tulevikus, on pensionifondide investeeringud Eesti majandusse eriti olulised. Ka ei ole penisonifondideta võimalik viia börsile kohalikke (riigi)ettevõtteid, sest Eesti turg on liiga väike, et pelgalt jaeinvestorite nõudlusele lootma jääda.

Mängides inimlikul ahvatlusel eelistada tänaseid hüvesid tulevikule ning veeretades vastutuse enda hakkama saamiseks pensioni eas vaid igale inimesele endale, suunate meid tulevikus olukorda, mida keegi ei soovi. Selmet valimiste järellainetuste mõjus lammutada toimivat, tasuks keskenduda sellele, kuidas kogumispensioni süsteemi paremaks muuta. Oleme selles osas kõik nõus nõu ja jõuga abiks olema.

Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon
FinanceEstonia
Eesti Pangaliit
Tallinna Börs
Investeerimisklubi
Tööandjate Keskliit
Ametiühingute Keskliit