ESM võib liikmesriigi nõudel pantida abipaluja vara, ettevõtteid või maad

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik ütles tänasel ESMi ehk Euroopa Stabiilsusmehhanismi briifingul, et liikmesriikide poolt allkirjastatud lepingus ei ole kirjas, et laenu garanteeriv riik ei võiks abi saavalt riigilt küsida tagatiseks maad või riigivara.

"Lepingus ei ole kirjas seda klauslit, et ESMi liikmesriike ei tohiks teiselt liikmesriigilt, abi vajavalt liikmesriigilt küsida lisatagatisena näiteks maad või muud riigivara. Hetkel on kogu süsteem ja institutsioon ehitatud üles riigi sõnale ja selle taga olevale garantiile," sõnas Säälik.

Konkreetsemalt rääkides võib usalduse abivajaja vastu kaotanud ESMi liikmesriik paluda abivajajalt mõnda poolsaart, kaevandust või riigifirmat. Näiteks võib pandiks küsida Hispaanialt mõned kümned tuhanded ruutkilomeetrid Päikeserannikut või Kreekalt Ateena Akropolist.

"Tegelikkuses on see muidugi keerulisem ja ebapraktiline. Keeruline on seetõttu, et näiteks Kreeka puhul, kui sooviks temalt maad pandiks, ei ole olemas ühtset süsteemi oma maa ja valduste haldamiseks. Sisuliselt ei tea riiki mis talle kuulub," sõnas Säälik.