Esmaspäevast saab riik vee hinda määrata
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastab nädala lõpus määruse, mis paneb paika mängureeglid, kuidas konkurentsiamet saab kehtestada ühes või teises omavalitsuses ajutise vee hinna.
Tegemist on niinimetatud monopolide ohjeldamise seaduse rakendusaktiga, mis teeb väga paljudel vee-ettevõtete juhtidel meele morniks ja elu kibedaks. Sisuliselt loob aga uus kord võimaluse, et konkurentsiamet saab ajutise vee hinna kehtestada kas või üleöö.
Ka selgub, et konkurentsiamet võib ajutise vee hinna kehtestada kas või aastateks ja sellisel kujul, et küsitav hind ei kata vee müügiga kaasnevaid tulusid.
Väga võimas relv
Eesti Päevalehega suhelnud vee-ettevõtjad ütlesid, et esialgu valitseb nende kontorites nõutus, kuna ülikeerulisest juriidilis-raamatupidamislikus keeles kirjutatud määrusest arusaamine nõuab kõva pusimist. Kuid samal ajal nenditakse, et riik saab juba tulevast nädalast, mil määrus tõenäoliselt õigusaktina ka kehtima hakkab, enda kätte väga võimsa relva.
Vee-ettevõtete liidu direktori Harri Jankovski sõnul on ajutise vee hinna kehtestamine konkurentsiameti jaoks aga teisest küljest väga tõsine kohustus, sest kui pannakse paika liiga madal hind, siis võib see vee-ettevõtte pankrotti viia.
Tõenäoliselt paneb veefirmasid muretsema aga hoopiski asjaolu, et riik võtab oma määrusega neilt võimaluse veiderdada ja vee hinna läbirääkimisi venitada. Riigi arvates on ajutise veeteenuse hinna kehtestamisega kaasnev ettevõtlusvabaduse intensiivne riive lubatav.
„Seadusest tulenevalt ei pruugi ajutine veeteenuse hind seega alati katta vee-ettevõtja kõiki tegelikke kulusid, mida võiks küll hinna kehtestamise ajal lugeda põhjendatuks, kuid mis ei sisaldunud arvestusperioodi kuludes ega ole seetõttu käsitletavad kui arvestusperioodi põhjendatud kulud. Järelikult, kooskõlas seadusega võib ajutine veeteenuse hind tekitada vee-ettevõtjale kahju,” seisab must-valgel kirjas kõnealuse määruse seletuskirjas.
Kuigi määruse autorid selgitavad, et ajutise vee hinna kehtestamine on riigi poolt viimane abinõu ettevõtte korralekutsumiseks, avab määrus võimaluse Tallinnas uus hind kehtestada sisuliselt üleöö.
Konkurentsiameti juht Märt Ots ütles, et ta ei oska veel hinnata, kas ja kui kaua võtab aega puht teoreetiliselt ühe vee-ettevõtte jaoks uue hinna kehtestamine. „Kui ajutist hinda asutakse määrama, on tegemist ikka väga tõsise juhtumiga ja sellisel juhul me teeme selle otsuse ikka väga kaalutletult ja põhjalikult,” jäi Ots üldsõnaliseks.
Esimese vee-ettevõttena satub konkurentsiameti pihtide vahele tõenäoliselt Tallinna Vesi, mille kasuminumbrid on mitmete poliitikute arvates liiga kopsakad. Näiteks selle aasta üheksa esimese kuuga on Tallinna Vesi teeninud 132,6 miljonit krooni puhaskasumit, mida on küll 38 protsenti vähem kui mullu, kuid ettevõtte selle perioodi kasumimarginaal oli siiski 22,8 protsenti.
Äsja kehtima hakanud monopolide ohjeldamise seadus aga ütleb, et vee-ettevõtte põhjendatud tulukus peaks olema 8,3 protsendi ringis.
Veefirmade arvamust ei küsitud
•• AS-i Tallinna Vesi juhatuse esimees Ian Plenderleith kritiseeris eile teravalt riigi tegevust, sest veefirmade arvamust riik määruse loomisel ei küsinud.
•• „Määruse eelnõu ei vasta AS-i Tallinna Vesi hinnangul ühelegi levinud heale regulatsioonitavale ning põhineb samal vaieldaval metoodikal, mida konkurentsiamet püüab kehtestada ilma veesektoriga kooskõlastamata,” märkis Plenderleith.
•• Eelnõu kooskõlastamiseks andis majandusministeerium vaid ühe nädala ning kooskõlastust ei küsitud üheltki veefirmalt.
•• Küsimusele, mida Tallinna Vesi arvab võimalusest, et riik määrab nende jaoks ise uue hinna, ütles Plenderleith, et kui riik paneks paika üldtunnustatud vee hinna kujundamise põhimõtted, ei tohiks olla üldse vajadust selle määruse rakendamiseks või sellest tulenevate võimaluste kasutamiseks.
•• „Rakendame kõiki seaduslikke meetmeid, et kaitsta ettevõtet ja selle investoreid nende õiguste rikkumise eest, mis tulenevad teenuslepingust, mida investorid on omalt poolt täitnud, ning mida nüüd püütakse ühepoolselt ja ilma arutamata rikkuda,” lisas Plenderleith.
