Sama kiirelt nagu lõppes Taskila karjäär Estonian Airis, sai otsa ka tema pakutud strateegia suurendada Estonian Airi koduturgu Skandinaavia reisijatega, keda läbi Tallinna nii Euroopasse kui ka idapoolsetesse riikidesse lennutada. Ühtlasi astus ametist tagasi Taskila plaani heaks kiitnud Estonian Airi nõukogu.

See üsna loogiline idee (arvestades, kui vähe on Eestis potentsiaalseid lennureisijaid) kukkus aga kolinal läbi. Eelmise aasta üheksa kuuga oli Estonian Airi käive 58,7 miljonit eurot ja kahjum 11,2 miljonit. Käesoleva aasta üheksa kuuga oli Estonian Airi müügitulu 70,4 miljonit eurot, sellest kolmandas kvartalis 26,6 miljonit. Kahjum ulatus aga juba 20,2 miljoni euroni, millest kolmandas kvartalis tuli 5,3 miljonit.

Kõike tuleb kärpida

Ühesõnaga, ei midagi rõõmustavat. Kuigi ainult tegevjuht Taskilale näpuga näitamise asemel võiks ka küsida, kui pädev oli nõukogu, kes kinnitas soomlase särasilmil maha müüdud ettepanekuid.

Eile Tero Taskilat enam ettevõtte peakontoris polnud. Ta oli taandunud isiklikku kindlusesse Tabasalu kandis asuvas Lucca keskuses – kahekorruselisse heledates toonides villasse. Koputame, kostab laste naeru ja jooksumüdinat. Ukse vahelt pistab pea välja väike poisike, ema tema selja taga. „Ei, Teroga ei saa rääkida. Meil on külalised. Ei, te ei või oodata,” naeratab Taskila kaasa.

Maja ees seisab kolm kallist autot: Range Rover, Audi sedaan ja Mercedes Benzi maastikuauto. Mõne aja pärast astuvad majast välja kaks jopedes meest. Üks neist on Taskila. Ta istub Range Roveri kõrvalistmele. Semu läheb rooli. Mõlemad naeratavad laialt ja sõidavad minema. Pealtnäha ei ole Taskila löödud mees. Ta ei loobunud ka ligi 100 000-eurosest lahkumishüvitisest, kuigi lennufirma nõukogu esimees Erkki Raasuke soovitas tal selle peale mõelda.

Raasuke, Estonian Airi finantsjuht Wade Stokes ja tänasest lennufirma uueks tegevjuhiks määratud rootslane Jan Palmér andsid eile avalikult aru, mida sügavas kriisis vintskleva ettevõttega peale hakata.

Palju variante ei ole ega tule. Kui Eesti riik soovib taevaseid ühendusi teiste riikidega mingilgi määral säilitada, peab emotsioonid maha suruma ja asjale väga pragmaatiliselt lähenema.

Peatselt tuleb töötajaid koondada, niigi väikest lennukiparki veelgi vähendada ja ka lennuliinide arvu koomale tõmmata, räägib Raasuke. Estonian Air lendab tulevikus ainult tõeliselt olulistesse sihtpunktidesse. Sellised paigad on tema sõnul Brüssel, Amsterdam, Kopenhaagen, Oslo, Stockholm, Vilnius, Moskva ja Peterburi.

Estonian Air ei suuda konkureerida ei Lufthansa ega ka Briti odavlennufirmadega. Saksamaale ei lennata üldse, ära jäävad ka juba välja kuulutatud lennud Londonisse ja Göteborgi. Tartlased ei saa enam Tallinnast lennukiga koju ja soomlastelegi jääb edaspidi ainult mälestus lendudest Joensuusse ja teistesse pisematesse linnadesse. Isegi Helsingi liin läheb ajalukku. Ees ootav olukord sarnaneb veidi 1991. aastaga, kui Estonian Airi lennugraafikus oli kümme liini.

Elukogenud uus juht

Estonian Airi tänasest tööle hakkaval juhil, rootslasest pensionäril Jan Olof Palméril (62) on mitmekümneaastane kogemus lennundussektorist. Muuseas on ta üsna hiljuti juhtinud ka kahte lennufirmat, mis läksid pankrotti. 2011–2012 juhtis Palmér Cimber Sterlingut, mis pankrotistus tänavu mais. 1993–2007 oli ta Skywaysgruppeni juht. See ettevõte pankrotistus samuti sel aastal.

Raasuke annab mõista, et põhimõtteliselt leiaks ka Eestist suurepäraseid administraatoreid ja tippjuhte, aga samas on ettevõtte olukord nii vilets, et omanikul ei ole enam aega oodata ega umbmääraselt loota. Seepärast võeti ametisse pikaajalise lennundusalase töökogemusega Palmér.

Estonian Airi kunagine peadirektor Erki Urva rääkis, et Jan Palméri juhitud ettevõtted olid lennunduses tuntud. „Need on lennundusmaastikult juba kadunud, aga miks need ettevõtted kadusid, ei ole nii mustvalgelt kirjeldatav,” lisas ta.

Urva teada üritasid idapoolsed investorid Cimber Sterlingus sarnaselt Estonian Airiga juurutada agressiivsemat strateegiat, kuid lõpetasid lõpuks ettevõtte rahastamise.

„Skyways on Skandinaavia lennunduses olnud väga pikka aega ja väga tõsiselt võetav kohalik tegija, nii et ma selle koha pealt küll mingeid paralleele ei tooks,” ütles Urva.

Palméri põhipalk ei küüni Taskila ülekuldamise lähedalegi. Uus juht hakkab teenima 21 500 eurot kuus ning erinevalt Taskilast, kellel oli töölepingusse sisse kirjutatud ka kolme kuupalga suurune lahkumishüvitis lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral, ei saa Palmér sellele loota.
Vastupidi, Raasukese väitel tegutseb ettevõte praegu eriti lühikeste ja operatiivsete perioodide kaupa: nädala, kuu ja kolme kuu kaupa. Teisisõnu – Estonian Airi nõukogu jätkab koos uue tegevjuhiga tööd ettevõtte keskpika tegevuskavaga.

Selle töö tulemused esitatakse majandus- ja kommunikatsiooniministrile hiljemalt novembri lõpuks. Ning Raasukese sõnul on Estonian Airi nõukogu liikmete soov, et ettevõtte edasist tegevuskava hindaks uuenenud nõukogu.
Jan Palmér (vasakul) ja Estonian Airi tagasi astunud nõukogu esimees Erkki Raasuke lubasid eile, et otsused on rasked,  aga siiski veel mitte fataalsed. Tõenäoliselt jätkab koos ülejäänud nõukoguga tagasiastumispalve esitanud Raasuke majandusminister Juhan Partsi soovil esimehena ka Estonian Airi uues nõukogus.



ÜKS KÜSIMUS

Mis saab Estonian Airi lendudele ette ostetud piletitest?

Estonian Airi pressikonverentsil selgitas Erkki Raasuke, et esmajärjekorras hakatakse vaatama, kui palju pileteid on liinidele ostetud, et teada saada, millal sihtpunkte sulgema hakata. Praeguseks on juba selge, et Estonian Air ei hakka lendama Londonisse ega Göteborgi ning suletakse Tartu, Joensuu ja Helsingi liinid. Kõik inimesed, kelle lennud tühistatakse, saavad kas raha tagasi või leiab Estonian Air neile alternatiivse mooduse sihtkohta jõudmiseks, lubas Raasuke.

Ann-Marii Nergi



KOMMENTAAR

Air Balticus on seis parem

Eile külastas Tallinna lätlaste Air Balticu tegevjuht Martin Gauss (pildil), kes ei avalikustanud küll firma täpset seisu, kuid kinnitas, et võrreldes Estonian Airi käibe- ja kahjuminumbritega on nad palju-palju paremas seisus.

„Me teenisime juuli-, augusti- ja septembrikuus juba kasumit ning aasta lõpeb eeldatavasti väiksema kahjumiga, kui julgesime loota,” rääkis ta. Eelmisel aastal firma sügavast kahjumist välja toomiseks koostatud äriplaanist on Gaussi sõnul isegi ette jõutud, sest kui algul räägiti 2012. aasta lõpetamisest 54 miljoni euro suuruse kahjumiga, siis nüüd kahaneb see eeldatavalt 47 miljoni euro peale. „Järgmisel aastal tahame jõuda 22 miljoni euro suuruse miinuseni ning juba 2014. aastaks vähemalt kuue miljoni euroga kasumisse,” tutvustas ta sihte.

Estonian Airi eile avalikustatud uut strateegiat ei soovinud Gauss veel hinnata, kuid märkis, et kuna Eesti on Air Balticule tähtis turg ja Eesti oma lennufirma liine kokku tõmbab, tuleb kindlasti kaaluda ka otselendude võimalust Tallinnast, mitte ainult reisijate ettevedamist Riia lennujaama.
„Talvises graafikus lendame neli korda päevas Riia ja Tallinna vahet, võib-olla tuleb sellelegi midagi juurde lisada,” pakkus Gauss. „Mina sooviks muidugi näha Estonian Airi ja Air Balticu vahel koostööd, aga selleks peavad mõlemad omanikud rohelise tule andma. Kuna praegu toimuvad Estonian Airis nii suured muudatused, peame koostööst rääkimisega lihtsalt ootama.”

Ann-Marii Nergi



KURSIMUUTUS IGAL AASTAL

Lennukad strateegiad

2009. aastal teatas Estonian Air, et lähiaastate strateegia keskendub lennufirma põhitegevuse – lennutegevuse – efektiivsemaks muutmisele. „Strateegia näeb ette firma restruktureerimist ning loobumist vähe­efektiivsetest kõrvaltegevustest nagu maapealne teenindusüksus,” selgitas toonane tegevjuht Andrus Aljas.

2010. aastal tutvustas nõukogu esimees Joakim Helenius uut nn põrkestrateegiat, mis pidi toetuma Eesti asemel suurel määral Poola ja Leedu lennuturule, kus plaaniti teha vahemaandumisi. Vilniuse lennujaama oli tabanud just Leedu lennufirma FlyLAL pankrotistumine ja Poolas oli Varssavi kõrval neli suurt linna, mis häid ühendusi ei pakkunud.

2011. aasta kasvustrateegia saabus koos Air Balticust tulnud uue tegevjuhi Tero Taskilaga, kelle nägemus oli tuua Tallinna Põhjamaade väikelinnadest transiitreisijad, kes siit siis Euroopasse edasi lendavad. Riik investeeris Estonian Airi 30 miljonit eurot.

2012. aasta verivärske strateegia näeb ette keskendumist ainult vajalikele ja kasumlikele (ehk umbes kaheksale) sihtkohtadele ning lennupargi ja töötajate vähendamisele juba uue, rootslasest tegevjuhi Jan Palméri juhtimisel. Täieliku uuenduse läbib ka ettevõtte nõukogu.

Ann-Marii Nergi



UUS RAHASÜST VAJAB VEEL KAALUMIST

Majandusminister Juhan Parts ootab lähinädalail järjekordset tegevuskava

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles Delfile, et kuigi terve nõukogu ja tegevjuhi tagasiastumine on pretsedent, jääb ettevõtte põhiülesanne ikkagi samaks – lennufirma peab tagama lennuühendused elujõulisel ehk kasumlikul moel.

„Kui ettevõte on kahjumis, siis tuleb liinivõrk vaadata üle nii, et sel oleks majanduslik perspektiiv ja ettevõte peab aktsionäri ette tulema konkreetse, detailideni läbi töötatud tegevuskavaga,” lausus Parts, kelle sõnul on lahkuv nõukogu palunud selleks aega veel paar nädalat.
Minister avaldas lootust, et Estonian Airi nõukogus jätkavad senine nõukogu esimees Erkki Raasuke ja liige Märten Vaikmaa, kes nimetati sinna alles juunis.

Kui palju on riik valmis lennufirmasse raha juurde panema? „See on liiga varajane küsimus. Kui ettevõte tuleb aktsionäri juurde ettepanekutega tegevuskava osas ja rahaliste vajadustega, siis me saame üldse arutada, siis on see õige koht. See võtab aega veel nädalaid,” sõnas Parts.

Riina Kallas