Estonian Airi endine asepresident Toomas Leis ütles BNS-ile, et turgude kombineerimine väärib kaalumist. "Teatud mõttes võiks see edu tuua või vähemalt mingi variant olla. Üks asi on strateegia, teine on teostus," rääkis Leis.

Tema sõnul peab Tallinnast vahemaandumistega Euroopasse lennates konkurentsis püsimiseks olema lennugraafik küllaltki tihe, mis tähendab, et vahemaandumiste sihtkoht peab samuti omama mingit reisijate potentsiaali.

Lisaks tuleb Leisi sõnul arvestada, et pärast taolise kolme punktiga liini paariaastast toimimist võib samadel liinidel keegi ka otse hakata lendama. "Kui leidub mingi vedaja, kes laseb Estonian Airil musta töö ära teha ja siis hakkab otse lendama."

Leis lisas, et Estonian Air võib ka ise hakata otse lendama, aga siis tuleb küsida, mis saab sellest investeeringust, mis on vahemaandumise ja lõppjaama turgude vahel tehtud. "Kui see jääb lühikese perspektiiviga tööks, siis on see küsimärgiks."

Leis märkis, et Estonian Airi strateegiat ei saa kõikehõlmavalt rakendada, sest palju sõltub konkreetsest liinist ja teostusest. Samuti oleneb palju kohapealsetest koostööpartneritest ja hinnapoliitikast. "Kindlasti ei maksa üle utreerida, et kõik lennud hakkavad vahemaandumisi tegema," ütles Leis.

Estonian Airi kunagine juht Toomas Peterson ütles BNS-ile, et taolist strateegiat kasutatakse lennunduses küll, aga see nõuab väga tugevat turuanalüüsi. Tema hinnangul on uus strateegia vaid üheks detailiks ja vaadata tuleb üldpilti.

Peterson lisas, et lennufirma nõukogul ja juhtkonnal läheb veel natuke aega, kuni tõsisem strateegia välja töötatakse. Muuhulgas tuleb paika saada kulud ja tulud.

Samas avaldas Peterson arvamust, et pigem tuleks lennufirmal pikema perioodi jooksul lennata paraja suurusega lennukiga iga päev mingitesse sihtkohtadesse, tehes koostööd mõne suurema vedajaga. "Küsimus ei ole sihtkohast sihtkohta lendudes, vaid edasilendudes ehk ettevedamises," lausus Peterson.

Tema sõnul peab lennuühendus olema stabiilne, mitte "selline heitlememine, et lendad kaks korda nädalas kuskile Milanosse. Pool aastat lendad ja siis jälle ei lenda."

Peterson tõi välja, et kui hetkel paneb Eesti riik Estonian Airi 280 miljonit krooni, siis tulevatel aastatel peaks riik tegema veel sissemakseid. "Seda võib käsitleda ka kui ühiskondliku kokkulepet, et kui me tahame pidada Estonian Airi taolist asja, siis me maksumaksjatena peame juurde maksma," lausus ta.

Rahvusliku lennukompanii Estonian Airi tulevikustrateegia näeb ette, et Tallinnast Euroopasse suunduvad lennud hakkavad tegema vahemaandumisi näiteks Poolas, sest nii on võimalik tõsta lennukite täituvust, tagada ettevõtte kasumlikkus ja lisada igapäevase regulaarsusega sihtkohti.

Möödunud reedel ajakirjanikele Estonian Airi strateegia visiooni tutvustanud ettevõtte nõukogu uus esimees Joakim Helenius selgitas, et kuna Eesti koduturg on niivõrd väike, siis ei ole Estonian Airil võimalik teenindada suurel hulgal sihtkohti, mis tagaks ka hea täituvuse. Samas on lennufirma eesmärk pakkuda laialdast valikut sihtkohti, olles ise samal ajal kasumlik.

Enamus Eestist lähtuvaid lende läheb üle Poola või selle ligidalt ning seega saab ligi 40 miljoni elanikuga riiki ära kasutada. Poolas on ainukeseks suureks lennuühenduste sõlmpunktiks Varssavi, kuid riigi teistest linnadest võib sinna liikumine osutuda tülikaks. Estonian Airi potentsiaalsed vahemaandumised võivad hakata toimuma Gdanskis, Wroclawis ja Krakovis.

Estonian Airi juhatuse esimees Andrus Aljas märkis, et seni toiminud Tallinna–Vilniuse–Amsterdami liin tõestas, et vahemaandumistega on võimalik edu saavutada.