2018. aastal oli ettevõtte käive 90,5 miljonit eurot ning puhaskasum 15 miljonit eurot, teatas ettevõte.

„Selle aasta esimesel kuudel oleme sarnaselt teistele eksportivatele ettevõtetele saanud tunda koroonaviiruse pandeemiast tingitud majanduslikku turbulentsi,“ nentis Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe, kelle sõnul ettevõtte kasv ja kiire areng vaatamata hetke keerulisele olukorrale jätkub.

Lahe sõnul on praeguses olukorras konkurentsivõime säilitamiseks eriti oluline hoida tootmiskulud kontrolli all. Ta märkis, et mõnevõrra arusaamatuks jääb, miks peab Estonian Cell sellisel keerulisel ajal maksma aastas 2,5 miljonit eurot taastuvenergia tasu teiste investorite toetuseks.

Eelmise aasta üks olulisemaid sündmusi Estonian Celli jaoks oli 20 miljoni eurose kasvuinvesteeringute programmi raames viimaste seadmete paigaldamine, mille tulemusena kasvas ettevõtte tootmisvõimsus ja vähenes keskkonnajalajälg. Investeeringute rahastamiseks reinvesteeris ettevõte kogu 2018. aastal teenitud kasumi.
Ettevõte etatas, et vähendas tehase mõju keskkonnale kaasaegseima tehnoloogiaga veepuhastusjaama rajamisega 2018. aastal, mis täiendas juba 2014. aastal tööd alustanud innovaatilist biogaasitootmist. 2019 oli juba seitsmes järjestikune aasta, mil 75% metaanisisaldusega biogaasi tootmine ulatus üle 7 miljoni kuupmeetri, mis teeb Estonian Cellist ettevõtte kinnitusel Eesti suurima biogaasitootja.

Kundas asuv Estonian Celli haavapuitmassitehas alustas tootmist 2006. aastal. Tegu on ühe suurima Eestisse tehtud välisinvesteeringuga kogumaksumuses üle 200 miljoni euro. Ettevõttes töötab 94 inimest, kuid väärtusahelas antakse tööd enam kui viiesajale inimesele. Ettevõte toodab kõrgekvaliteedilist kemi-termo-mehaanilist haava puitmassi, mis eksporditakse 100%-liselt erinevatele Euroopa ja Aasia paberitehastele, kelle toodang pikaajalisse kasutusse või ringlusse jõuab.