Tegemist ei ole klassikalise müügitehinguga, kus üks pool ütleb, et tema aktsiad on müügis sellise hinnaga ja teine pool räägib temaga läbi. See on ostjapoolne tugev majanduslik surve ja müüja pingutused ellujäämiseks. See on ülevõtmine transiidiäris Vene moodi.

Siberi nafta on Venemaa tähtsamaid loodusvarasid. Baltikumi sadamad on aga geograafilise asendi tõttu hea ekspordikanal. Nafta ja gaas moodustavad Venemaa ekspordist koguni 60 protsenti.

Naftatootmine Venemaal on kiiremini kasvanud kui Venemaa ekspordivõimsused. Musta kulda üritatakse maalt välja viia torujuhtmete kaudu ning läbi Venemaa enda sadamate. Nii on viimastel aastatel jõudsalt arenemas mitmed idanaabri Läänemere-äärsed sadamad ? Primorsk, Ust-Luuga, Peterburi jt. Kuid nafta ja naftasaaduste transiit on kasvanud ka läbi Muuga ja Ventspilsi sadama.

Selle aasta kaheksa kuuga on naftatootmine Venemaal kasvanud kaheksa-üheksa protsenti, eksport väljapoole SRÜ riike aga ligi viiendiku võrra. Kõigile jätkub.

Segased ajad

Tehing EOS-i aktsiatega leiab aset segasel ajal, mil transiiditurul valitseb teatav pingestatus. Räägitakse, et selle äri paremad päevad on möödas, et terminalide omanikud tahavad oma ettevõtteid müüa. Räägitakse tihenevast konkurentsist Läänemere sadamate vahel ning marginaalsest transiidivoogude kasvust Muuga kaudu.

Asja- ja turuosalised ei soovi tehingu üksikasju oma nime all avalikustada. Öeldakse, et ?ollakse sellest midagi kuulnud?. Vaikimise põhjus võib peituda ka selles, et keegi ei taha avalikult kellegi peale näpuga näidata.

EOS, mida juhib hollandlane Arnout Lugtmeijer, kuulub välisfirmale Estonia Holdings Ltd. Läbirääkimised on lõpusirgel, allkirjastatud kokkulepet aga veel pole.

Severstaltransi esindaja Anna Vostruhova ei soostunud antud teemat kommenteerima. Küll aga oli ta nõus meid teavitama, kui kokkulepped on sõlmitud. ?Me ei kommenteeri seda tee-mat täna.? Samas ta ei eitanud, et sellised kokkulepped on sõlmimisel. ?Teil on küllalt soliidsed allikad... informatsioon ei ole vale,? kinnitas Vostruhova.

Venelased ?praevad? EOS-i juba pikemat aega. Firma laadis oma Muuga terminalis tankeritele selle aasta augustis 385,5 tonni rasket kütteõli, möödunud aasta augustis aga pea kolmandiku võrra rohkem. Käesoleva aasta esimese poolaasta laadimise tulemus on küll pisut parem kui möödunud aastal, kuid aasta kokkuvõtteks prognoositakse viletsamat tulemust kui möödunud aasta 5,8 miljonit tonni. Mahtude vähenemise põhjusena nähakse mängu, kus Vene poolelt keeratakse EOS-i partneritel kõrgemal poliitilisel tasemel ?kaelad kahekorra?. Ja nii ühtlasi valmistatakse väljavalitu ette ka müügiks. Vähenevad kaubavood mõjutavad firma väärtust ja selle omanike valmis-olekut rääkida ettevõtte müügist. Möödunud aastal ligi 300 miljonit krooni oma terminali investeerinud EOS näib venelastele hea saagina.

Severstali mõju Eesti transiidile on juba praegu suur ning kasvab pidevalt, hindab endine Pakterminali juht Raivo Vare. Ka Venemaal ei ole firma mõju väike. Suurkontserni transiidiharu Severstaltransi juhtinud Igor Levitin on koguni Venemaa transpordiminister.

Nafta- ja naftasaaduste vedu Eesti raudteel on suuresti juba Severstaliga seotud ettevõtete Balt Trans Service ja Transcom kontrolli all. Ligi 25 miljonist tonnist naftast ja saadustest, mis aastas Eesti raudteedel liigub, veavad need kaks ettevõtet 15 miljonit tonni. Kahel ettevõttel on kokku ligi 10 000 tsisternvagunit. Vedades suurema osa läbi kahe suurema terminali ? Eurodeki ja Pakterminali ? veetavast transiitkaubast, tehakse head kasumlikku äri ja kontrollitakse turgu.

Sama taktikaga näitavad venelased oma võimu Lätis Ventspils Nafta üle. Möödunud aasta alguses jäi kuivaks naftatoru, mis Venemaalt Läti kaubasadamasse musta kulda tõi. Kuigi raudteed pidi transiit jätkus, kukkus Ventspils Nafta kasum kümme korda. Toru kuivab siiani.

Millises seisus on EOS-i müügitehing, ei ole teada. Turuosaliste hinnangul on firmale veel teisigi kosilasi peale Severstali. Näiteks Venemaa suuremate naftatootjate hulka kuuluv TNK. EOS-i juhatuse esimees Arnout Lugtmeijer ei olnud Ärilehele kättesaadav.

Vare sõnul on Severstaltransi filosoofia pakkuda kompleksteenust, kaup viiakse tootmisest laevale. Tururisk jääb kaubaomanikule. ?Kaubavedu on stabiilne ja riskivaba, seda on firma ka Venemaal mõnda aega pakkunud.

Severstaltrans on ostnud ennast sisse mitmesse sadamasse. Kui varem tegeldi metalliveoga, siis nüüd ka nafta ja paljude muude kaupadega,? räägib Vare venelaste invasioonist. Lisaks sellele on firma kontrolli all Läti Daugavpilsi vagunidepoo.

Tallinna Iru elektrijaama kõrvale kerkib Severstaliga seotud ettevõtte Trendgate kütuseterminal, mille maht tuleb Eesti suuremaid ? ligi kümme miljonit tonni aastas. Võrdluseks, Eesti suurima terminali Eurodeki maht on enam-vähem sama.

Iru terminaliprojekti maksumus on üle 600 miljoni krooni. Mahuka ehituse raames rajatakse mahutipargist torujuhe Muuga sadamasse. Seal hakatakse tulevikus ilmselt EOS-i terminalide kaudu masuuti vedama. Iru uue terminali kaudu hakkab liikuma aga toornafta.

Ehitus käib maruliselt, täna liiguvad objektil veel käsikärude ja keevitusmaskidega ehitajad, kuid esimene laadimine tahetakse korraldada veel sel aastal.

?Usun, et oleme sellises graafikus, et aasta lõpus esimene laev laadida. Praegu on 70 protsenti valmis,? tutvustab Trendgate?i juhatuse liige Toomas Saks projekti kulgu. Tallinna Sadamaga on Muuga viljakai pikenduse kasutamise osas kokku lepitud ja sellest esialgu firmale Saksa sõnul piisab.

Kuluaarides räägitakse venelaste hiljaaegu tekkinud plaanist osta kokku ja liita üheks firmaks kõik Eesti terminalioperaatorid. Uue firmaga plaaniti börsile minna ja seda pidi nõustama ärikonsultatsioonifirma United Partners, kus veel hiljaaegu oli osanik Tallinna Sadama juhatuse esimees Mart Tooming.

Ka Pakterminal müügis?

Möödunud aastal hakati rääkima Eesti Raudtee enamusosaluse müügist Severstalile. Müügis olid lõpuks siiski ainult mõned vedurid. Severstaliga seotud Spacecom kavatseb hakata naftasaaduste veol Eesti Raudteele konkurentsi pakkuma.

Pakterminali aktsiad olevat aga juba pikemat aega kusagil Venemaal müügis. Firma aktsionärid ja juhtkond eitavad selliseid jutte. ?Töötame turul, kus on palju kuulujutte ja kõlakaid,? lausub Pakterminali juhatuse esimees Sulev Loo. Säärast survet, nagu on EOS-ile suunatud, pole Loo Pakterminali puhul täheldanud.

?Äris on kõik võimalik. Usun pikaajalisse koostöösse ning loodan, et nii ei juhtu,? ütleb ta.

Lihtrahvalik hirm Vene kapitali ees annab transiidiärimeestele kindlustunde. Käibel on loogika, et mida rohkem venelased siinsesse transiidiärisse investeerivad, seda perspektiivikam ja kindlam see on. Transiit, mis juba täna annab enam kui kümnendiku Eesti sisemajanduse kogutoodangust, peaks lähiaastatel jätkuvalt kasvama. Terminalioperaatorid ootavad keskmiselt kümneprotsendilist mahtude kasvu igal aastal.

Eestit hiljaaegu väisanud Venemaa asetranspordiminister Vjatšeslav Rukša ähvardas aga, et Eesti jääb olulistest transiidivoogudest lähitulevikus ilma. Seda põhjustab juba mainitud Vene sadamate areng ja asjaolu, et riik soodustab nende kaudu eksporti. Meelehärmi tegi talle aga Eesti rahandusministeeriumi plaan käibemaksustada transiit.

EOS teenis 2002. aastal 536 miljoni kroonise käibe juures 230 miljonit krooni kasumit. 2003. aasta tulemusi ei ole avalikustatud.

Severstali kontserni ligi 120 ettevõttes töötab kokku ligi 150 000 inimest. Kontsern tegutseb mitmes valdkonnas, sealhulgas auto- ja masinatööstuses, metallurgias, transpordis jm. Kontserni juht Aleksei Mordašov on Venemaa rikkamaid inimesi.

Severstaltransi huve Eestis esindab Trendgate?i nõukogu liige ?kuri oligarh? Andrei Filatov.