Kogu investeering lairiba baasvõrku on olnud siiani 23,6 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu fondide toetus on 20,9 miljonit eurot ja ELASA omafinantseering on 2,7 mln eurot.

Kokku on planeeritud lairiba baasvõrgu pikkuseks umbes 6400 kilomeetrit ning esialgsete plaanide järgi oleks pidanud võrk valmima tuleval aastal. ELASA juht Olav Harjo selgitusel oleksid nad füüsiliselt jõudnud võrgu 2015. aastaks valmis ehitada, kuid vahepeal keerati eurorahade kraanid kinni. Projekti finantseerivad suuresti just Euroopa Liidu fondid.

Tänavu alustati taas toetuste jagamist ning Harjo sõnul on neil 41 miljonit lairiba ehitamise jaoks olemas. Uue eesmärgi järgi valmib kogu baasvõrk hiljemalt 2018. aasta lõpuks.

Seega peaks Eesti olema nelja aasta pärast Euroopas kõige paremini kiire internetiga kaetud riik. „Kui keegi jälle ette ei jõua, sest selliseid projekte tehakse paljudes riikides. Isegi Läti ja Leedu teevad analoogseid projekte, võiduajamine käib. Kõik tahavad olla innovatiivsemad, kaasaegsemad ja ettevõtluskeskkonda pakkuda,“ märkis Harjo.

Loe lisa Päevalehest.