Ühe Eesti linna katlamajas vahetati 1990-ndate keskel katelt. Vanade katelde vahel oli asbesti sisaldanud isolatsioonikiht, mille jäänused vedelesid veel maas laiali, kui Norrast tulid mehed uut katelt seadistama. Norralased keerasid seda nähes jalapealt ringi ja helistasid bussist, et kui asbest on koristatud, siis tulevad tagasi ja teevad töö ära.

Eesti töömehed nii teadlikud pole, hullem veel – kui Soome ehitaja küsib, kuidas neil asbestiga lood on, vastab Eesti ehitaja: väga head lood on, puudust pole! Tõsi on see, et asbestitolm tekitab vähki ning seetõttu on eterniit ja muud asbesti sisaldavad jäätmed liigitatud ohtlike hulka.

Asbest on maavara, mis keskkonnale ohtu ei kujuta. Prügilates maetakse see lihtsalt maha, et asbestikiud inimeste kopsu ei jõuaks. Tavalisest mahamatmisest erineb see selle poolest, et prügila kaardistab oma „asbestimaardla” ning edaspidi on teada, kuhu ei maksa surkima minna.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Robert Kiviselg helistas läbi kõik Eesti prügilad ja uuris anonüümselt, kas ja kui suure summa eest eterniiti vastu võetakse. Ära ütles vaid neli prügilat 17-st. „Ühest vanast prügilast öeldi lausa et „jah, võtame vastu küll”. Et neil saab kõrvalkrundile teetäiteks panna, toogu klient aga tasuta ära!” meenutab Kiviselg. „See on igal pool levinud, et asbesti teetäiteks kasutatakse. Inimeste teadlikkus on väga vilets!”

Ohtlik jääde

Kui purustatud eterniiti kasutada teetäiteks, on see karuteene kogu ümbruskonna inimeste kopsudele, sest just nii lendub sealt kõige enam asbestitolmu ehk vähiseemet.

Kuhu tegelikult tohib eterniiti ja muid asbestijääke viia, saab uurida keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

Et inimesed eterniidi prügilasse viimist ei pelgaks, püüab riik hoida selle saastetasu võimalikult madalal, kinnitab Robert Kiviselg. Nii on eterniidi saastetasu sama suur kui ladestatavail olmejäätmeil. Näiteks keset riiki asuvas Väätsa prügilas ongi eterniidi vastuvõtmise hind sama mis ümbertöötamiseks kõlbmatul tavaprügil – 541 krooni tonnist. Võrdlust taaskasutatava prügiga ladestatav eterniit muidugi ei kannata. Kui muude jäätmete osas on taaskasutus esimene ning prügilas ladestamine viimane alternatiiv, siis asbesti puhul on ainult üks võimalus: maha matta.

Kallis on hoopis eterniidi transport. Vedajate hulk on väike ja hind kõrge. Eterniiti tuleb vedada eraldi muust prahist ning sulgeda konteiner hermeetiliselt. OÜ Survepesu, kes osutab asbestiveoteenust Talllinnas ja Harjumaal, viib oma koormad Maleva tänavale Slopsi prügilasse. Survepesu juhataja Tarmo Tamm ütles, et kui inimesed kuulevad 8000-kroonisest konteinerihinnast, ehmuvad nad ära. Eriti eraisikud. Robert Kiviselg kinnitab aga, et oma eterniiti võib iga inimene ka ise prügilasse toimetada.

Eterniidijääkide puhul on oluline kasutada head respiraatorit. Lihtne võte kantserogeense asbestitolmu vältimiseks on kasta eterniit lammutustööde ajaks märjaks. Jäätmed tuleks kilesse pakkida – nii mõnigi prügila lausa eeldab seda.

Kesk-Eestis asuvasse Väätsa prügilasse toovad oma asbesti nii Järvamaa kui ka naabermaakondade elanikud, prügila projektijuhi Toomas Laimetsa sõnul mullu kokku 690 tonni. Väätsa võõrustab ka ekskursioone, mis aitavad teadlikkust asbestist suurendada.

Asbest

••    Asbest pole otseselt ohtlik loodusele, ent on ohtlik inimesele. Asbestikiud kleepuvad sisse hingates kopsude pinnale ja võivad põhjustada kopsuvähki.

••    Asbesti võib leiduda torude isoleeraines, seina välispinna struktuuris, elektriseadmetes, põranda- ja katusekivides ning teatud liimides.

••    Ära pühi tolmu ega korista tolmuimejaga materjale, mis võivad sisaldada asbesti.

••    Asbestijäätmete kogumisel tuleb kasutada suletavaid mahuteid – konteinereid, kotte või muid pakendeid, et vältida asbestikiu ja -tolmu sattumist keskkonda.

••    Kõik asbesti sisaldavad materjalid tuleb viia prügilatesse, millel on õigus asbesti vastu võtta.

••    Asbesti sisaldavad katusematerjalid, asfalt ja vinüülist põrandaplaadid, mis pole katki ja on eemaldatud keskkonnakaitse korra kohaselt, võib viia tahkeid jäätmeid vastu võtvasse prügilasse.

••    Asbesti sisaldavaid materjale ei tohi kunagi põletada ega kokku suruda, sest kiud võivad sattuda keskkonda.

Allikas: keskkonnaveeb.ee