CV Online’i värbamiskonsultandi Anneli Aru sõnul guugeldavad tööandjad korralikult. Eriti hoolikalt vaadatakse läbi tugevamad kandidaadid, kellega töövestlus juba selja taga. “Kindlasti on ettevõtjaid, kes teevad oma järeldused sellest, kui seal on läbupildid üleval. Võib-olla jälgitakse omavahelist teksti, mida on jagatud. Vaadatakse, milline sõnavara seal on,” viitas ta tutvumisvõrgustikest leitavale infole. CV Online’i küsitletud 15 tööandjast kasutab internetiotsingut töötajate värbamisel 12, peaaegu kaks kolmandikku neist sotsiaalvõrgustikke. Kolmandik vastajatest nimetas Facebooki üheks teabe saamise kanaliks, kirjutab Äripäev.

Kuigi Aru sõnul ütleb osa tööandjatest hiljem, et tegi eitava otsuse pärast internetis surfamist, ei räägi nad otse, mis kandidaadi puhul häiris. “Ega me pole ise küsinud ka,” nentis ta. Aru sõnul räägib osa tööandjaist alles hiljem juhuslikult, miks nad pärast internetiotsingut kandidaadi välistasid. Näiteks on talle põhjendatud kandidaadi kõrvalejätmist kiiruse ületamise, purjus peaga sõitmise ja võlgadega.

Värbamisassistent Taimi Krims ütles, et inimesed laotavad interneti kas mõtlematusest või teadmatusest maitselagedat teksti ja pilte täis. Töösoovijad peaksid värbamiskonsultantide hinnangul üha enam endale teadvustama, millise kuvandi nad loovad. Ta tõi näiteks, et avalikku sektorisse kandideerimisel võib esineda raskusi, kui tutvumisvõrgustikku on lisatud väljakutsuvaid pilte, näiteks kus naine suudleb naisega.

Kui tööandja välistaks kandidaadi, kellel on lesbipildid veebis üleval, poleks see CV Online’i teatel õige. “See oleks diskrimineerimine,” sõnas CV Online'i turundusjuht Heikko Gross. Teisalt märkis Aru, et on ka vanemaid ettevõtjatest härrasmehi, kes ütlevad, et internetist tuleb vaid igasugust jama ning pigem selgitatavad nad kandidaadi pädevuse välja eelmisest töökohast järele uurides.