Ettevõtete läände laienemisel suur vastutus Balti pankadel
Citadele Panga Grupi juhatuse liige Santa Purgaile kirjutab, et hiljuti Saksa pesutootja Felina ostnud ettevõtja Indrek Rahumaa tõstatas Postimehes oma suurtehingust rääkides küsimuse, mis tõsisem kui esmapilgul paistab: kas ja kuidas suudavad pangad toetada ambitsioonikate Balti ettevõtete laienemist välismaale?
Felina pesutehase ostmine ei kujutanud rahvusvaheliste investeeringute maailmas väga suurt summat, jutt on 30 miljonist eurost. Kuid ostu finantseerimise skeem, milles ka Citadele pank osales, läks tavapärasest investeerimislaenust üsna kaugele. Rahumaa enese kokkuvõte oli halastamatu kuid aus: Rootsi pangad pidasid baltlaste läände investeerimist riskantseks, sakslased ei tahtnud Balti ettevõtetest midagi kuulda; kohalikele pankadele oli 30 miljonit liiga suur, Londoni pankadele liiga väike summa, et huvi tunda.
Ma ei seostaks küll lääne või Skandinaavia pankade otsuseid umbusuga Balti ettevõtete suhtes, vaid lihtsalt riskijuhtimisega – pangad finantseerivad tehinguid piirkondades, mida hästi tunnevad. Balti pangad saavad olla küll paindlikumad, kuid kümnete miljonite eurode suuruse tehingu finantseerimine võib neile olla väljakutse mahu poolest.
Üha enam ettevõtteid vaatab piiri taha
Nüüd, kus majandus näitab esimesi märke taas kindlamale pinnale jõudmisest, tuleb piiriüleste ambitsioonidega Balti ettevõtteid üha juurde. Kuna enamik neist jääb rahvusvaheliste suurpankade huviorbiidist allapoole, mängivad Balti ettevõtete läände laienemisel olulist rolli just Balti pangad.
Faktiks jääb, et kui uutele turgudele laienemine on alati väljakutse, siis väikeselt turult suurele laienemine on veelgi keerulisem. Tihtipeale nõuab selle finantseerimine erinevate kapitali tüüpide ja allikate paindlikku kombineerimist.
Lõviosa Balti ettevõtete plaanidest kasvada üle piiride jääb suurusjärku, mis rahvusvahelistele suurpankadele veel huvi ei paku, kuid on kohalikest investeerimislaenudest suuremad. Nii ongi pankadele proovikiviks iga juhtum, kus vaja rahastada mõne kohaliku ettevõtte rahvusvahelist ülevõtmistehingut. Test mitte riskihimu, vaid paindlikkuse ja ebastandardsete, komplekssete finantstehingute struktureerimise võimekuse poolest.
Panga roll pole üksnes laenu anda
Näiteks Felina tehingu finantseerimine nõudis pangalt enamat kui traditsiooniline panga roll ette näeb. Kohalike pankade edu sõltub just kohaliku ettevõtluse edust, ning survet selliseks paindlikkuseks tunnevad ilmselt ka teised Balti pangad. Kokkuvõttes saime kinnisilmi laenamise asemel olla olulise tehingu arhitektid, kes aitasid kliendil korraldada keeruka finantseerimise struktuuri, lõimides kahest pangast sündikaatlaenu, mis baseerus rahavoogudel, juhtimiskogemuse ja muude tegurite hindamisel, ning rahastuse muudele investeerimisallikatele – nagu näiteks võlakirjade emiteerimine ja võimalik IPO. See tundub olevat lahendus, kus kõik võidavad – nii ettevõte, pangad kui ka investorid.
Vale oleks aga lõpetada tõdemusega, nagu oleks raha ambitsioonika Balti ettevõtte läände laienemise suurim väljakutse. Meie kogemus sarnaste tehingutega kinnitab, et finantseerimise paikasaamine pole kaugeltki suurte väljakutsete lõpp.
Et rahvusvahelise omandamise eesmärgid saaks täidetud, on olulisim juhtkonna rahvusvaheline kogemus. Paljud omandamised ja ühinemised on põrunud, kuna ettevõtete kultuurid ei klapi ja erinevustest ei saadagi üle. Sageli usutakse optimistlikult, et edukas juht kodus on edukas juht ka Euroopas; tegelikkuses nõuab rahvusvahelises kultuuri- ja õiguskeskkonnas tegutsemine märksa suuremat oskuste- ja kogemustepagasit. Lisaks pole Balti ettevõtjad jõudnud veel luua piisavalt tugevat mainet, et rahvusvahelise ettevõtluse vetes navigeerida sama edukalt kui ameeriklased või hollandlased.
Santa Purgaile tegeleb Citadeles äriklientide, liisingu, erakapitali juhtimise ja samuti Citadele grupi tehingutega Eestis. Citadele Banka osales Felina tehingu finantseerimisel.
