Ettevõtja aastapalk jääb pensionäri sissetulekust napimaks
“Veidi väike on see summa tõesti, kuid seejuures pole midagi imestada, kuna tööandja sissetulek on võrreldes töötaja omaga tihtipeale väiksem,” sõnas Elotroi OÜ omanik ja juht Elo Kallas. Üks põhjus, miks ettevõtja võib näidata nii väikest aastatulu, on soovimatus riigile makse maksta. Kuid pigem on põhjuseks ikkagi ettevõtte püsimajäämiseks tehtavad kulutused, palgatööjõuga seotud väljaminekud, kõikvõimalikud euronõuded jms.
Kui mujalt ei saa kokku hoida, siis teeb firmajuht seda tihtipeale iseenda töötasu arvelt, sest kvalifitseeritud töötajast loobumine ei tuleks kõne alla. Ja mille muuga teda kinni hoida, kui mitte tunnustada head töötajat stabiilse ning korraliku palgaga.
Kallas tunnistas, et kuna praegu on eesmärgiks firma mahtu kasvatada, on ta oma töötasust loobunud, mida õnneks võimaldab teises firmas töötamine.
Et palgatöötajatel pole eriti põhjust väikest aastatulu kurta, illustreerib asjaolu, et stabiilne töötasu aitab vähendada vaesust – vaid kaheksa protsenti palgatöötajaid teenis vaesuspiirist vähem.
Riskid kontrollimata
Just väikeettevõtjaid kimbutav rahanappus võib olla üks põhjus, miks tööinspektsiooni poolt kontrollitud vähem kui pooltes firmades pole analüüsitud töö ja töökeskkonnaga seotud riske ega korraldata sisekontrolli. Sest väikefirma omanikul pole võimalust saata tublit töömeest koolitusele, kui iga töökäsi on tootmises asendamatu ja tellimused vajavad täitmist. Ning iga kroon on arvel.
Et teha ettevõttes riskianalüüs, selleks on vaja koolitusel antavaid teadmisi ning aega, kuid tellida see näiteks 30 000 krooni eest on liiga suur kulu, mis lööks väikese käibega ettevõttel jalad alt. Ka töötaja tervisekontrolli saatmine teeb augu rahakotti. Koos uuringutega võib see tööandjale minna maksma kuni 1000 krooni. Suurele ettevõttele pole see ehk probleemiks, kuid väikeettevõtja peab valima: kas jätta seadus täitmata, püüda seda mingil moel siiski täita, lootes inspektori heasoovlikkusele, või siis leida raha ja aega ning nõutav siiski täita. Täitmata jätmise korral võib tööinspektsioon teha kuni 18 000 krooni trahvi.
Mööblitootmisega tegeleva Marrandi Mööbel OÜ omanik Villu Marrandi ütles, et teab hästi, mida tähendavad riskianalüüs ja sisekontroll. Olgugi et osaühingu palgal oli vaid kolm inimest, tuli tööinspektsiooni jaoks vajalikud paberid ikkagi korda ajada. Kuid Marrandi möönis, et tegelikult tegi ta seda kõike vaid inspektori jaoks. Nüüd pole enam tööinspektsiooni kontrolli karta, kuna töötajatest on saanud füüsilisest isikust ettevõtjad ja osaühing ise midagi ei tooda, seega pole ka tööinspektsioonil põhjust tulla tööohutust ja töötervishoidu kontrollima.
Ettevõtjad ei ole ainsad, kes teenivad vähe. 40 protsenti ühe või enam lapsega üksikvanemaid, kolmandik kõiki alla 65 aasta vanuseid üksi elavaid inimesi ja ligi neljandik kolme last kasvavaid paare peab saama hakkama ühes kuus vähem kui 2000 krooniga.
Alla 20 000-kroonist keskmist aastatulu sai kaks aastat tagasi ka 17 protsenti pensionäre. Vanaduspensioni keskmine suurus välistab siiski suurema osa pensionäride langemise kõige madalamat aastatulu saajate rühma. Nii sai vaesuspiirist kõrgemat aastatulu ehk ligi 30 000 krooni rohkem kui kolmandik pensionäre ja 28 protsendil lähenes see summa 40 000 kroonile.
Paberimäärimine pole oluline
Eesti Raudtee töökeskkonna spetsialist Tõnu Männik oli nördinud, kui kuulis, et nende aruanne hinnati mitterahuldavaks. “Mõni paneb paksu pada kokku ja seda hinnatakse kõrgelt, oleksime ka võinud kümme lehekülge täis kirjutada, aga mis mõttega,” sõnas ta.
Männiku arvates võiks kahtlemata 2400 inimese töökeskkonna parandamiseks rohkem ära teha, kuid piisab ka sellest, et töökeskkonna nõukogu arutab korra kvartalis sisulisemaid küsimusi – otseseid tööohutuse ja -keskkonnaga seotud küsimusi lahendatakse teenistuste tasemel ja need ei pruugi kajastuda nõukogu töö raportis.
TNT Express Worldwide Eesti AS-i töökeskkonnaspetsialist Katrin Alujev tunnistas, et veel seitse-kaheksa aastat tagasi ei mõistnud ta, miks on vaja pöörata nii suurt tähelepanu töökeskkonnale, teha riskianalüüsi. Aruanded olidki vaid tööinspektsiooni jaoks.
Olukord paranes siis, kui firma peakontor hakkas rõhutama tööohutuse ja töötervishoius sisulist tähtsust. Alujevi kinnitust mööda on töötajate huvi töökeskkonna ohutuse ja ka oma tervise vastu iga aastaga kasvanud.
Äriühingute kontrollimiseks 20 aastat
Kontrollimiseks kuluks kakskümmend aastat
Selleks et tööinspektsioon jõuaks kontrollida kõiki äriregistrisse kantud tegutsevaid äriühinguid, kuluks Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni juhataja Jaan Kivialli arvestust mööda 20 aastat.
Tööinspektsiooni teatel ei korraldata sisekontrolli ega tehta riskianalüüsi ligi pooltes (44%) firmades.
Sellel on Kivialli sõnul mitu põhjust: firma omanikud-juhid pole aru saanud riskianalüüsi ega sisekontrolli mõttest, mõned ei pea töötaja tervist ja tööohutust oluliseks, üks põhjus on ka kulutused.
Ettevõtetes, kus töötajaid 50 ja rohkem, peab olema moodustatud töökeskkonna nõukogu, kes esitab 1. detsembriks aastase tegevuse aruande.
Eelmisel aastal jõudis neid Tallinnast ja Harjumaalt Kivialli lauale ligi 450, sisukuse järgi pani ta neist hinde “5” ja “5-“ kokku 132 ettevõttele. 2003. aastal oli selliseid vaid 26 firmat.
Ümmarguse jutu peale on Kiviall pannud hindeks ka “1”, kahelisi kogunes isegi 19 ettevõtet. Teiste seas näiteks presidendikantselei, AS Eesti Loots, AS Balti Sepik, Standard AS ja AS Eesti Raudtee.
