Ta ütles, et Eesti ehitussektor on üleilmse pandeemia tõttu kriisi lävel. „Kui täna on masinad ja inimesed töös, siis kõige raskemad ajad algavad sügisest, kui mahud hakkavad vähenema ja uusi tellimusi peale ei tule," kirjutab Kuuli Tööandjate keskliidu blogis.

„Ehitus on suure inertsiga sektor - kui täna tehakse uue investeeringu otsus, siis kopp lüüakse maasse minimaalselt aasta pärast. Riik on välja käinud esimesed abimeetmed, kuid need on lühiajalised ja ehitussektorit ei aita. Me vajame pikemat plaani ja seda koostöös avaliku sektoriga, sest meie roll riigile väärtuse loomisel on märkimisväärne. Ainuüksi 2019. aastal andis ehitus 7 protsenti SKT-st ja tööd 8,7 protsendile hõivatutest," jätkas ta.

Ettevõtja tõi välja, et arenenud riigid kasutavad majanduskriisis kontratsüklilist investeerimist, ehk pikaajaliselt plaanis olevad riiklikud objektid võetakse töösse kiirendatud korras.

Kuuli märkis, et kuigi ka teede- ja taristuehitustes toimub mõningane kokkutõmbumine, siis eriti rasked ajad ootavad ees hoonete ehituse valdkonda, kus eraettevõtete tellimuste osakaal moodustas 80 protsenti kogumahust.

„Me teame, et hoonete ehituses on otseselt või kaudselt hõivatud 85 protsenti ehitussektori 58 000 töötajast. Peame juba täna mõtlema, mis neist inimestest saab, kui hoonete ehituses toimub märkimisväärne langus," lisas ta.