Tartu hoiu-laenuühistu plaan koondada sarnased ühistud Ühis­tupanga nime alla tekitaks sisuliselt kunagise rahvapanga järglase.

Ühistute liitumine on vabatahtlik, kuid loob uue panga liikmetele uusi võimalusi, kinnitab Tartu hoiu-laenuühistu juhatuse esimees Andro Roos. Ühistupangad on mujal maailmas laialt levinud, näiteks Saksamaal on nende turuosa koguni 80 protsenti. “Sõltub, kas inimesed on valmis oma heaolusse investeerima, et selles lühiajaliselt järele anda.” Samal ajal on tema kinnitusel Eestis küll suurettevõtteid, kes oleks panga asutamisest huvitatud.

Tasuta arveldamine

Kehtna hoiu-laenuühistu juhatuse liige Heili Kaljuste tunnistab, et pangaks liitumise plaan on ka nende ühistul. “Praegu saavad meie liikmed teha ainult sisse- ja väljamakseid, siis oleks üle Eesti olemas juba ka pangaautomaadid.”

Praegu on Eesti hoiu-laenuühistute sektor veel suhteliselt väike, hõlmates umbes 3000 liiget. Suur­pankadega võrreldes pa­kuks ühistupank residentidest liikmetele mitmeid eeliseid alates tasuta arveldamisest ja soodsamatest intressimääradest, lõ­pe­tades võimalusest kasutada ühistupanga teiste liikmete teenu­seid. Kliente seovad samamoo­di ka kommertspangad, pak­kudes oma grupis teenuseid kindlustusest liisinguni. “Ühistupangas pööratakse see süsteem lihtsalt tagurpidi,” räägib Roos. “Intressimäärad võivad jääda aga isegi euribori tasemele alla.”

Paraku on hoiu-laenuühistud seisus, kus ühistu liikmed oma eluasemelaenudelt tulumaksu tagasi küsida ei saa ning maksustatud on ka nende hoiused. Krediidiasutuste seaduse järgi liigituvad ühistud finantseerimisasutusteks, sama liigituse järgi tegutsevate põhjamaade pankade filiaalide suhtes kehtib Eestis aga maksuvabastus. Seaduse muutmise ettepanek on käidud välja juba kaks aastat tagasi ning ootab riigikogus oma järge. Maksu- ja tolliameti ning rahandusministeeriumi seisukoha järgi aga ei saa ühistuid pangafiliaalidega sarnaselt kohelda.

Roosi sõnul kinnitavad statis­tiliste uuringute tulemused ühis­tutegevuse soodsat mõju ka riigi majandusele. “Riikides, kus ühistutegevus on enam levinud, on üldjuhul madalam ka inflatsioon.” Üks põhjus on siin kohalike ettevõtete raha jätkuv riigi majanduses ringlemine. “Praegu lähevad suured kasumid aga Eestist välja.”

Pangatasude pirukas

•• Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo sõnul reguleerib pankade tegevust krediidiasutuste seadus, hoiu-laenuühistute tegevust aga hoiu-laenuühistute seadus.

•• Kuna hoiu-laenuühistu ei ole krediidiasutus, vaid finantseeri­misasutus, ei laiene talle ka kre­diidiasutustele mõeldud int­res­sisoodustused.

•• Ometi käsita­takse pankade siinseid filiaale seaduse järgi just nimelt finantseerimisasutus­te­na.

•• Võrdset kohtlemist eeldava ühistutegevust käsitleva sea­duse muutmine aga on venima kippunud. Ühe põhjusena võib siin aimata siinsete pangafiliaalide hirmu, et nende käest ra­batakse magus teenustasude pirukas.