Ettevõtjad firmaautode eelnõust: parem juba automaks

 (59)
Autod
Autod riigikogu hoovisFoto: Tanel Meos

Ettevõtlusorganisatsioonid saatsid rahandusministeeriumile ühisarvamuse sõiduautode maksustamise eelnõude kohta, milles tehakse ettepanek plaanitavad muudatused eelnõust välja jätta.

Eile lõppes kooskõlastusring ja arvamuste esitamise aeg eelnõule, millega tahetakse muuta sõiduautode maksustamise korda ettevõtete jaoks.

Ettevõtlusorganisatsioonide nimel koostatud ühisarvamusele on alla kirjutanud Eesti Maksumaksjate Liit (EML), Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA), Eesti Raamatupidajate Kogu (ERK), Audiitorkogu, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL) ning Eesti Turvaettevõtete Liit (ETEL).

"Me loomulikult soovime, et meie arvamusega arvestatakse - kaasasime ju nii palju organisatsioone, aga praeguses olukorras mina küll ei oska rahandusministri käitumist ette ennustada," ütles Ärilehele Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis. "Ma kardan, et ta ise ka ei oska," nentis ta lisaks.

Lisaks Maksumaksjate liidu poolt kirja pandud avaldusele on mitmed organisatsioonid saatnud ka eraldi kirju nii rahandusministeeriumile kui ka rahanduskomisjonile. Sisu on neis kõigis põhimõtteliselt sama, argumendid siin-seal võivad küll veidi erineda. Ehk siis võib vastuseisu ja kriitikat neile eelnõudele nimetada massiivseks.

Mis on valesti?

Tulumaksuseaduse muutmise eelnõust tuleks organisatsioonide hinnangul välja jätta 64 euro suuruse arvestusliku hüvitise kaotamine. Rahandusministeeriumi tähelepanu juhitakse sellele, et kui sellega kaasneva halduskoormuse kasv ei tundugi esmapilgul ehk oluline, rakendub samal ajal veel rida mitmeid seadusemuudatusi ja muid ümberkorraldusi, mis tekitavad ettevõtjatele täiendavat halduskoormust ja lisakulusid nagu näiteks käibedeklaratsiooni lisa, töötamise register, samuti euromaksete ja e-arvetega seotud ümberkorraldused.

„Muudatuse rakendamisel tuleb muuta tööandja ja töötaja vahelisi kokkuleppeid, mis mõnikord võivad olla töölepingus ja asendada auto kasutamise eest makstava hüvitise tingimused. Võimalik, et töötaja ei pruugi muudatusega nõustuda ja tekib töövaidlus. Juhatuse liikmete puhul võib tekkida vajadus kinnitada hüvitamise korra muudatused üldkoosolekul või isegi muuta põhikirja,“ tuuakse üks näide olukorrast, mida muudatus praktikas tekitada võib.

Isikliku sõiduauto hüvitise piirmäära tõstmine asemel 300 eurole teevad kirja autorid ettepaneku praegu kehtiv 256-eurone piirmäär üldse kaotada. „Alternatiivina võib lubada näiteks 300 eurot ületavat hüvitist välja maksta ainult auto kasutamise kulusid tõendavate kuludokumentide esitamisel.“

„See muudatus suurendab küll maksuvabalt hüvitatavat summat, kuid hüvitatavate sõidu-kilomeetrite osas taastab enne eurole üleminekut kehtinud korra. Kuni 31.12.2010 oli hüvitise määr 4 krooni kilomeetri kohta ning kuni 4000 krooni kuus - hüvitist sai maksta 1000 km eest. Eurole üleminekul suurenes ühe kilomeetri eest makstav hüvitise määr 0,26 eurolt 0,30 euroni, kuid maksimaalne hüvitatav sõidukilomeetrite arv vähenes samas 1000-lt 853-ni. Seda ületavas osas saab kütusekulu hüvitada vaid lähetuse korral,“ põhjendatakse arvamuses.

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu osas, mis puudutab sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangut, on organisatsioonid välja toonud 27 probleemset punkti. „Sisuliselt on see automaksu kehtestamine ettevõtjatele,“ nenditakse pöördumises ja tehakse ettepaneku sisendkäibemaksu mahaarvamist piiravad sätted eelnõust välja jätta.

„Kui eelnõu eesmärk on tagada ametiautode töövälise kasutuse õiglasem maksustamine, siis oleks otstarbekam muuta omatarbe maksustamise regulatsiooni selliselt, et ettevõtlusega seotud ja mitteseotud sõitude ulatus määratakse endiselt sõidupäeviku alusel, aga omatarbe maksustatav väärtus arvutatakse konkreetse sõiduki soetus-maksumuse alusel. Jooksvatelt kuludelt võib sisendkäibemaksu maha arvata vastavalt sõidu¬päeviku alusel konkreetse kuu kohta arvutatud ettevõtlusega seotud ja mitteseotud sõitude mahule. Lisaks teeme ettepaneku lisada seadusesse selgitus, et sõidukiga tööle ning töölt koju sõidud kuuluksid töösõitude hulka.“

Samas märgitakse, et kui eelnõu eesmärk on suurendada riigieelarve tulusid, oleks otstarbekam teha seda üldise automaksu vormis, mis baseeruks kas sõiduki hinnal või CO2 heitel. „Kui valitsus soovib automaksu kehtestada ainult ettevõtjatele, siis tuleks vastukaaluks loobuda sõiduauto isikliku kasutuse erisoodustusega seotud maksudest.“

Ühispöördumise täisteksti saab lugeda Maksumaksjate liidu koduelehelt.