Heldur Meerits ütles, et on viimastel nädalatel turgudel toimuvat jälginud imestusega: tema hinnangul pole reaalmajanduse tegelik seis nii hull, et see annaks põhjust globaalseks paanikaks, kirjutab Äripäev. “Emotsionaalne komponent on siin päris suur,” ütles Meerits.

Madis Habakuk märkis, et kogu protsess sai alguse siiski majanduslikust olukorrast, kus hakkas paistma, et USA ei saa hakkama ilma kolmanda raha juurdetrükkimiseta ning Euroopas ei suudeta suurt hulka majandusi kontrolli all hoida. “Need uudised jõuavad investorite teadvusesse, kes leiavad, et peavad väärtpaberitest kiirelt lahti saama. Ja kuskil algab paanika, kui paar-kolm päeva börsid 5% kukuvad,” märkis ta.

Meeritsa hinnangul peituvad börside kukkumise põhjused pigem Euroopa võlakriisis kui USAs toimuvas, mis viis USA reitingu langetamiseni Standard & Poor’si poolt. “USA krediidireitingu alandamine tundub olevat see, mis on küll inimesi üllatanud, kuid kus reaalset ohtu ei ole,” leidis Meerits. “Kui USA tippreitingust üks pulk allapoole läheb, ei tähenda see seda, et USA kui riik pankrotti läheks. Ta ei ole lihtsalt perfektne laenuvõtja.”

“Siin Euroopas on asjad tõsisemad,” jätkas Meerits. “Häda on selles, et poliitikud üritavad turgudega maadelda. Poliitikud arvasid, et pärast teist päästepaketti on nad turujõud alistanud, aga on selgunud, et nad siiski eksisid.” Ta märkis, et ilmselt ei saa Euroopa juhid lihtsalt turgude toimimisest aru või on neil poliitikutena surve nii suur, et valijatele meeldida.