Kaubanduskoja poolt päevakavasse pakutud kutsehariduse rahastamise ja maine tõstmise temaatika on tinginud asjaolust, et ettevõtjate arvates päädib vastuolu tänaseks väljakujunenud haridusüsteemi ja tööjaotusmudeli vahel ühiskonnas varem või hiljem sotsiaal-majandusliku kriisiga.

Ettevõtjad on seisukohal, et pikaajalisest alafinantseerimisest tekkinud mahajäämuse tõttu on kutsehariduse teiste haridusliikidega võrdväärsele tasemele toomiseks vaja nii erandlikult suurt tähelepanu kui ka täiendavaid ressursse.

Ühe lahendusvõimalusena kutseharidusse täiendavate vahendite leidmiseks, pakkusid ettevõtjad välja hariduskulude proportsioonide ümbervaatamise ja üldkeskhariduse osakaalu olulise vähendamise. Ettepaneku kohaselt on vaja eristada kohustusliku põhihariduse ja üldkeskhariduse planeerimine ja rahastamispõhimõtted. Teise taseme hariduse (üldkeskharidus- ja kutseõpe) baasrahastamine ja õppekohtade planeerimine peab toimuma ühtsete põhimõtete järgi ja ühtses süsteemis.

Haridusminister Toivo Maimetsa sõnul on menetluses olevates eelnõudes juba mitmed ettevõtjate poolt osutatud aspekte arvesse võetud ning soov nendega kiiresti edasi liikuda ühine.

Valitsuse tööplaani punkti all arutatud ettevõtjate ja nende esindusorganisatsioonide kaasamine selle aasta jooksul valmiva Riikliku Arengukava (struktuurivahendite kasutamiseks 2007-2014) koostamisse, leidis samuti elavat vastukaja. Ettevõtjate panuse ja argumentatsiooni väljatöötamiseks on Kaubanduskojal koos partneritega plaanis lähikuudel läbi viia uuring, selgitamaks välja kitsaskohti ning arengumootoreid, kuhu struktuurivahendeid suunata.