„Tuginedes ettevõtjatelt saadud tagasisidele ning Kredexi soovitustele, on kriisimeetmeid viimasel kuul muudetud ja täiendatud ning tingimused on ettevõtjate jaoks soodsamaks muutunud, mis on kiirendanud raha jõudmist taotlejateni," ütles väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem. „Eesmärk on hoida läbi kriisimeetmete ettevõtjate tegevus aktiivne ja Eesti majandus tugev."

Erakorralise otselaenu taotlusi on heaks kiidetud 84 laenusummas 127 miljonit eurot, millest riiklikult oluliste projektidena on laenu saanud 1 ettevõtja kogusummas 100 miljonit eurot. Erakorraliste käenduste osas on Kredex heaks kiitnud 125 taotlust taotletava laenu summas 82 miljonit eurot. Lisaks on Kredex sel perioodil tavapärast laenukäendust vormistanud 125 lepingule laenusummas 44 miljonit eurot.

Kredexi juhatuse esimehe Lehar Küti sõnul muutusid juuni keskel erakorralise käibekapitali- ja investeerimislaenu tingimused ning ettevõtjate tagasiside sellele on olnud positiivne. „Alandasime oluliselt laenude intressimäära ning leevendasime tagatisnõudeid," lausus Lehar Kütt. „Vaatamata suurele taotluste arvule on olemas piisav puhver ettevõtjate toetamiseks ka negatiivse tulevikustsenaariumi korral ehk kriisi jätkumisel ja majanduskeskkonna halvenemisel. Valitsuse poolt Kredexile eraldatud limiidid arvestavad, et kriis võib kujuneda pikaajaliseks ja sestap oleme valmis ka võimalikeks negatiivseteks arenguteks sügisel."

„Pankade, ettevõtlusorganisatsioonide ja Kredexi ettepanekul otsustas valitsus 18. juunil tõsta ka laenukäenduste krediidikahjude hüvitamise piirmäära, mille tulemusel võiks edaspidi pankadel olla suurem huvi käendusmeetmete toel ettevõtjatele laenude andmiseks," märkis Kredexi juhatuse esimees. Erakorralise laenukäenduse krediidikahjude hüvitamise piirmäär tõusis varasema 15 protsendi asemel 30 protsendini pankade poolt antavate uute laenude käendamisel.