„Erakorraliste käibe- ja investeerimislaenude osas on Kredexile 20. aprilli seisuga laekunud kokku 89 laenutaotlust kogusummas 198 miljonit eurot,” ütles Kredexi kommunikatsioonijuht Joonas Kerge.

Sellele lisaks oli eilseks riikliku sihtasutuseni jõudnud pankadest 36 erakorralist käenduslepingut kogusummas 46,32 miljonit eurot, millest Kredexi käendus moodustas 25,53 miljonit eurot. Kerge rõhutas, et tegelik taotluste arv võib aga olla suurem.

Eraldi meetmed turismisektori ettevõtetele

„Liigume hetkel graafikus, et tulla uute meetmete täpsete tingimustega välja sel reedel. Samuti loodame veel sel nädalal asuda esimesi otselaene välja maksma,” rääkis Kerge. Nimelt töötab Kredex hetkel välja erakorralise käenduse tingimusi majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele, reisibüroodele ning reisikorraldajatele.

„Selle käenduse eesmärk on võimaldada majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele ning reisibüroodele ja reisikorraldajatele uut finantseeringut viiruspuhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks. Käendusega on võimalik tagada laenu- ja liisingulepingust tulenevaid ettevõtja kohustusi,” selgitas Kredexi kommunikatsioonijuht.

Samuti on riiklikul sihtasutusel hetkel töös erakorraline väikefinantseeringu käendus mikro- ja väikeettevõtetele. Selle eesmärk on võimaldada ettevõtjatele uut finantseeringut COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks. Ka on Kredexil töös erakorralise laenu tingimused riiklikult olulistele projektidele.

„Loodame kõigi uute teenuste tingimustega välja tulla selle nädala lõpuks. Oleme saanud erinevatelt turuosalistelt päris palju tagasisidet, mille põhjal pidevalt teenuste tingimusi kohendame,” sõnas Kredexi kommunikatsioonijuht. Tema kinnitusel on mõtteid teenuste osas on veel teisigi, kuid neid on hetkel vara kommenteerida.

Palju muret on just väikeettevõtjate jaoks põhjustanud Kredexi erakorralise laenu suur intress. Rahandusminister Martin Helme kinnitas tänases intervjuus Eesti Päevalehele, et juba on hakatud otsima lahendusi ka sellele, et Kredexi kaudu antava erakorralise laenu intressi – mis praegu jääb minimaalselt 4-6% vahele – hakata alandama.

„Jah, see liigub. Ka Euroopa Komisjon andis väga selge suunise, et see ei saa kindlasti olla 4–6%. Turutingimustes võib see tõesti olla 4–5% ja väikeettevõtete puhul on pangad küsinud isegi veel suuremat protsenti. Aga riigi eesmärk pole nende meetmetega turutingimustel raha teenida, vaid hoida oma kulud ja kaotused võimalikult väikesed,” ütles Helme.

Rahandusministri kinnitusel on riigi eesmärk ikkagi ettevõtlust aidata ja selles mõttes see protsent nende jaoks eraldi eesmärk. „Olen nädala jooksul sellest mitu korda rääkinud ja veendunud, et seda oluliselt vähendatakse,” kinnitas Helme.

Menetlus läheb kiiremini, kui taotlus on korrektselt vormistatud

Kredexi kommunikatsioonijuht Joonas Kerge rõhutas, et kõik need teenused on mõeldud avanema ettevõtjatele järk-järgult. „Esmajärjekorras oli oluline võimalikult kiirelt alustada erakorraliste käenduste väljastamist läbi pankade, mida tehti juba märtsi lõpus,” rääkis ta. Seejärel alustas Kredex 3. aprillil erakorraliste investeerimis- ja käibelaenude taotluste vastuvõttu, mille osas loodetakse juba see nädal asuda väljamakseid tegema.

Ühtlasi tuletas ta meelde, et ettevõtja saab nii käenduse puhul panga poole pöördudes kui ka Kredexisse otselaenu taotlust tehes ise palju ära teha, et protsess oleks sujuvam. „Selleks tuleks enda jaoks läbi mõelda kuidas kavatsetakse kriisist välja tulla ning tagada ettevõtte jätkusuutlikkus,” lausus Kredexi esindaja.

Tema sõnul asuvad nemad projekte menetlema siis, kui on esitatud korrektne taotlus koos kõigi vajalike dokumentidega. Nõustamist äriplaanide ja muu osas pakuvad endiselt maakondlikud Arenduskeskused. „Seega, kui mõelda oma ettevõtte kriisist väljumise plaan läbi, täita taotlused korrektselt, siis kiireneb oluliselt ka menetlemiskiirus pankades ja/või Kredexis,” kinnitas Kerge.