Brüsselis valmiv plaan näeb ette, et immigrandist septsialistidele hakataks pakkuma eri soodustusi ning leevendama sisserändega seotud bürokraatiat. Just spetsialistidest tunnevad teravalt puudust ka mitmed siinsed ettevõtted.

Skype Eesti juht Sten Tamkivi ütles küll, et igasugune algatus tõeliste talentide liikumise lihtsustamiseks kogu maailmas on ülimalt teretulnud, kuid Eesti peaks siin veelgi kiiremini tegutsema. “Suletud maailmas sellel sajandil enam ellu ei jää. Kui sellise sammu astuks Eesti riik, oleks tore. Kui aga Euroopa Liit, siis on küll kasusaajaid rohkem, aga Eesti kaotaks ühe võimaliku konkurentsieelise,” rääkis Tamkivi.

Tamkivi tõi näiteks, et järgmisel aastal plaanib Skype palgata juurde kuni sada uut inseneri. “Nii palju kui võimalik Eestisse, aga kui siit vajalikke inimesi enam ei leia või osutub bürokraatia liiga keeruliseks, siis ka oma Praha kontorisse ja mujale,” ütles ta.

Aastas mitusada laevakeevitajat nii Ukrainast kui ka Rumeeniast palgata sooviva BLRT Grupi personalidirektor Heinart Puhkim lausus samuti, et Eesti peaks initsiatiivi enda kätte haarama. “Leedus on näiteks nii, et kui välistööjõu palkamine on põhjendatud, siis on riigiasutustel kohustus teha kõik vajalikud menetlused ühe kuuga. Aga kui meie tahame näiteks ukraina keevitajaid palgata, siis ei tea kunagi, kas see võtab aega kolm, neli või viis kuud,” rääkis ta.

Tema sõnul nähakse Eestis tonti hoopis seal, kus seda ei ole. “Arvatakse, et võõrtöölised ei lähe siit enam ära. Aga meilt on kümne aastaga läbi käinud umbes 800 ukrainlasest laevaehitajat ja pärast tööaja lõppemist pole neist mitte ükski Eestisse jäänud. Ma olen kindel, et ka jõulupühadeks koju minevatest ukrainlastest ei tule mitmed enam tagasi.”

Puhkim, kes on ühtlasi Euroopa Komisjoni vastava nõuandekomitee liige, ütles, et praeguse seisuga keevitajad siiski kvalifitseeritud tööliste nimekirja ei pääseks, kuid kuna vaidlused on alles pooleli, siis on täiesti võimalik, et selline ettepanek kiidetakse heaks.

Eesti pooldab nn sinise kaardi tulekut

•• Spetsialistide Euroopa Liitu sisenemise kergendamine on ka Eesti huvides, kinnitas siseministeeriumi kodakondsus- ja migratsioonipoliitika nõunik Jane Ester.

•• “Need läbirääkimised on küll küllalt algusjärgus, aga põhimõtteliselt Eesti toetab seda,” lausus Ester.

•• Ta lisas, et Eestil on ettepanekuid, kuidas direktiivi sisu parandada. “Kvalifitseeritud töötaja mõiste tuleb väga kindlalt määratleda, et ei juhtuks nii, et selle sildi all on võimalik sisse tuua sama tasemega inimesi, kes meil on juba olemas,” tõi ta ühe näite.