Hiljuti valitsuse poolt kinnitatud töölähetuste hüvitamise korda sätestav määrus on paljude ettevõtjate hinnangul läbimõtlematult koostatud.

Ettevõtjates on põhjustanud hämmeldust töölähetuste hüvitamise korda sätestava määruse mitmed punktid, mille kohaselt ei hüvitata (st ei loeta kuludeks, ettevõte maksab tulu- ja sotsiaalmaksu) mitmeid töölähetusega seotud tavapäraseid kulutusi.

Näiteks on riigisiseste komandeeringute puhul ühe inimese majutuskulude piiriks kehtestatud ööpäevas 300 krooni ning välislähetustel 1400 krooni.

Hüvitamisele ei kuulu nõndanimetatud muud kulud (pagasivedu, linnasisesed sõidud, sideteenused ja muu), kui nende kogusumma ületab 35 protsenti töötajale komandeeringuks ettenähtud päevarahast.

Pastapliiatsid maksu alla?

Eesti Turismifirmade Liidu presidendi Erki Urva sõnul on töölähetuste hüvituste määrade ning nende maksmise tingimuste ja korra kinnitamise määruse mitu punkti täielik absurd: "Oma kontorist võin ju näiteks helistada New Yorki ja lobiseda, kaua tahan. Aga New Yorgis olles võin ma Tallinna helistada millegipärast ainult 35 protsendi ulatuses oma päevarahast?"

Reisibüroo Estravel peadirektor Aivo Takis leidis määrust kommenteerides, et millegipärast on näiteks kontoritarvete ostulimiit Eestis veel kehtestamata: "Sama loogika alusel võiks ju ka kallimad pastakad ja kaustakaaned lugeda kasutaja isiklikuks tuluks ja vastavalt maksustada."

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esimehe Toomas Lumani arvates on ainus loogiline osa määruses päevaraha piirmäär, kuna ilma selleta muutuks päevaraha varjatud ja maksuvabaks palgaks. Majutuskulude piirmäär on tema sõnul aga ebaloogiline: "Ettevõtte tulumaksu seisukohalt on selles ehk veel mingi loogika sees, kuna eks iga kulutatud sent vähendab ju riigi saadavat tulumaksu. Aga praegu läheb üle piirmäära tehtud kulutus ka sotsiaalmaksu alla. Ja see ei ole enam mingil juhul loogiline."

Aivo Takise hinnangul ei ole 1400 krooni eest enamikus maailma suurlinnades võimalik ka nüüdisaja tasemel majutust saada.

"Muude kulutuste piiramine on täielikult jama," väitis Luuman. "Kunagi Vene ajal oli lubatud maksta muud kulutused sellesama 35 protsendi ulatuses välja ilma kuludokumente esitamata. Seda kasutati lihtsalt päevaraha suurendamiseks." Lumani sõnul üritas ta juba mitu aastat tagasi vastavatele ametnikele selgeks teha, et see ei ole õige lähenemine: "Soovitasin nõuda kuludokumente ning lõpetada ilma dokumentideta kulude arvestamine sootuks. Ainus tulemus oli see, et määrusesse lisati nüüd kuludokumentide nõue, kuid 35 protsendi määr jäi ikka kehtima."

Toomas Lumani sõnul on ta kõnealusest määrusest vestelnud ka peaminister Tiit Vähiga: "Peaminister oli absoluutselt samal seisukohal kui mina, et olukord on ebaloogiline." Lumani sõnul on märkimisväärne, et samal seisukohal on olnud ka peaminister Mart Laar ja tema rahandusministrid. "Ka praegune rahandusminister Mart Opmann ning mitu teist ministrit mõtlevad minu teada samamoodi."

Luman on määruse muutmise suhtes pessimistlik: "Olen selle küsimusega tegelnud juba neli aastat. Ilmselt lähen ma enne pensionile, kui see lollus Eesti Vabariigis lõpeb."

Määruse täitmisest saab kõrvale hiilida

Iga vähegi lennu- ja laevapiletite hindade ning tingimustega kokku puutunud inimene leiab töölähetuste määrusest loendamatu hulga täiesti seaduslikke võimalusi valdava osa ettekirjutuste vältimiseks. Takis tõi välja mõned silmatorkavamad näited määruse loojate täielikust= ebakompetentsusest. Nii näiteks ei ole määruse järgi lubatud äriklassi piletid, kuid mitu korda kallimaid esimese ning Concorde-klassi pileteid võib kasutada.

Teiseks toimub hüvituse väljamaksmine määruse kohaselt sõidupiletite alusel. Samas ei kirjutata madalaima hinnaga lennupiletite puhul reeglina piletile hinda üldse peale. ühes määrusepunktis mainitud "tasu majutuskoha broneerimise eest" ei kasutata Aivo Takise sõnul enam isegi Venemaal. Seetõttu saab seda vabalt kasutada liiga madala majutuskulu ülemmäära tõstmiseks.

Kui ükski ülaltoodud nõuannetest ei aita, siis tuleb vajalikud reisiteenused osta "paketireisi" nime all ning lülitada paketi koosseisu mida iganes. Seda mõistet ei reguleeri määrus kuidagi.

AADI REMMIK