Ettevõtjad pelgavad kaubandussõda Lätiga

Välisministeeriumi plaan kehtestada mitmetele Läti kaupadele imporditollid tekitab vastumeelsust ettevõtjates ja kaupmeestes.

Varasematel aastatel on eestlased Lätti viinud ligi kolm korda enam kaupu, kui naaberriigist meile on toodud, kirjutab Postimees.

Kui riik otsustab nüüd piirata osa kaupade sissevedu Eestisse, kardavad ärimehed, et Läti vastab peagi samaga.

Kaubandussõja tulemusel aheneksid tarbijate võimalused odavamate kaupade kättesaamisel ning kannatada saaksid ka mitmed tööstused, kelle toorainest tuleb suur osa lõunanaabrite juurest.

Algtõuke imporditollide kehtestamiseks andis Läti otsus kehtestada riiki tulevale sealihale imporditollid, mis muudab Eestist pärit elussigade ja sealiha müügi naaberriiki sisuliselt võimatuks. Eesti seakasvatusele on see suureks löögiks, sest 80 protsenti Eestist välja veetavatest sigadest läheb just Lätti.

Välisministeerium tõlgendas Läti käitumist aga Balti vabakaubandusleppe ning Maailma Vabakaubandusorganisatsiooni lepingute rikkumisena, mistõttu tahetakse Lätile vastata samaga.

Ligi veerandi oma toodangust Lätti eksportiva Talleggi juhi Kalvar Kase sõnul neid kahe riigi vaheline kaubandussõda esialgu ei puuduta. Ärevaks teeb see teda aga küll. “Kui Eesti sellise sammu astub, siis lükkab see praegu veerevale lumepallile veel suurema hoo sisse ning keegi ei saa välistada, et järgmisena ei panda kinni kanaliha Lätisse vedu,” rääkis ta.

Kase sõnul toob iga vastusamm endaga paratamatult kaasa vastaspoole uue aktsiooni ning nii tõmmataks kaubandustülli kogu ettevõtlussektor.