Grant Thorntoni rahvusvahelises äriraportist selgus, et 68 protsenti ettevõtetest sooviksid saada rohkem maksunõustamist ning lisaks ka juhtnööre maksuhalduritelt. Samas näitasid uuringu tulemused suurt piirkondlikku erinevust: 75 protsenti euroala ettevõtetest soovivad rohkem nõustamist, samal ajal kui Põhja-Ameerikas oli selliseid ettevõtteid 54 protsenti. Eestis sooviks rohkem maksunõustamist saada 60 protsenti ettevõtetest, Leedus 80 ja Lätis lausa 90 protsenti ettevõtetest.

„Sellised tulemused viitavad ennekõike maksumaksjate ebakindlusele, mille on tekitanud paljudes valdkondades seadusandlike ning selgete maksustamisjuhiste puudumine ja seda olukorras, kus maksuhaldurid on agressiivselt suurendamas nii kontrollide kui ka nende tulemustel ettekirjutuste mahtusid,“ kommenteeris Grant Thornton Rimess Baltic maksunõustamise valdkonna juht Kristjan Järve.

Ärijuhid suhtuvad kriitiliselt ka eesmärkidesse, mida nende majanduste maksurežiimid peaksid saavutama. Ainult 31 protsenti kõigist küsitletutest arvasid, et nende riigi maksuseaduste ja maksupoliitikate eesmärk on majanduskasvu stimuleerimine. Eestis oli väitega nõus 52 protsenti küsitletutest, Leedus 28 ja Lätis 20 protsenti.

Üllatavalt rahulolevaks erandiks olid siin suurt maksukoormat kandvad Põhja-Euroopa riigid (41 protsenti). Kõige kriitilisemad olid Lõuna-Euroopa (11 protsenti) ja Lõuna-Ameerika tippjuhid (23 protsenti).

„Kuigi paljudele ettevõtetele on Eesti tulumaksusüsteemi eripära, mis võimaldab maksukohustust edasi lükata kasumi väljavõtmiseni, endiselt motiveeriv, siis üha enam valmistab ettevõtjatele muret tööjõukulude kõrge maksustamismäär. Viimane mõjutab eriti tööjõumahukaid majandusharusid, mis omakorda pärsib palgatõusu ning seeläbi ka majanduskasvu. Majandus- ja finantsraskuste poolt peale sunnitud maksutõusud olid nii Lätis kui ka Leedus radikaalsemad ning laiaulatuslikumad, millega võib selgitada arvamuste erinevusi Eestiga võrreldes,“ lisas Järve.

Peale selle arvas 49 protsenti ärijuhtidest, et kehtiv maksurežiim ei too maksubaasi piisaval hulgal maksumaksjaid, kuigi G7-sse kuuluvate riikide ettevõtete (63 protsenti) ja BRICi riikide ettevõtete (17 protsenti) arvamused lahknesid suuresti. Ka Baltimaades erinesid riikide arvamused suurel määral. Kui Lätis oli väitega nõus 64 protsenti küsitletutest, siis Eestis oli see number kõigest 8 protsenti. Leedus nõustus väitega 48 protsenti küsitletutest.