Tänased probleemid välisinvestoritele elamislubade väljastamises:

1. Välisinvestoril on kohustus viibida riigis üle poole aasta. Tähtajalise elamisloa saamisel tekib välismaalasel kohustus siin ka püsivalt elada - see nõue laieneb ka välisinvestoritele. Püsiv elamine välismaalaste seaduse mõistes on välismaalase Eestis viibimine vähemalt 183 päeva aasta jooksul. Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts ei pea paiksuse printsiibi olemasolu välisinvestoritele põhjendatuks. „Tänapäeva ettevõtlus on globaalne, sul võib olla üks tehas Indoneesias, teine Brasiilias, arendusüksus Bulgaarias ja ettevõtte peakontor Eestis ja vajadus neid üksuseid sageli külastada. Seetõttu on küsitav seaduses olev nõue, et investor, kes on soovinud enda tegevust tihedamalt Eestiga siduda ning saanud selleks tähtajalise elamisloa, peab Eestis viibima üle poole aasta. Tänast migratsioonipoliitikat tuleks vaadelda laiemalt ja sätestada seal nutikamad ja majandusarengut soodustavamad nõuded. On ilmselge, et kui täna kehtivad nõuded on investeerimismotivatsiooni mittetoetavad, võib sellest kujuneda pidur Eesti majanduskasvule," ütles Palts.

2. Investeeringute suurus. Eestis kehtestatud investeeringu nõue on 65 000 eurot. Enamikul riikidest jääb minimaalne investeeringu nõue vahemikku 250 000 -500000, seega tuleks see Eesti kontekstis läbi mõelda ja vajadusel regulatsiooni täiendada. Miski ei keela meil võtmast vastu otsust säilitada ka tänane investeeringu nõue ja riigis viibimise kohustus ja luua juurde uus võimalus, kus mitmesaja tuhande või poole miljoni euro suuruse investeeringu puhul reaalmajandusse oleks elamisloa kriteeriumid juba leebemad,"  - lausus Palts.

3. Sisserände piirarvu põhjendatus. Eestis on kehtestatud sisserände piirarv 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast, mida Vabariigi Valitsus on vähendanud enamasti kuni 0,075%-ni ehk veidi üle 1000 inimese aastas. Kuigi analüüs otseselt sellele küsimusele ei keskendunud, on selle koostajate hinnangul siiski oluline kaaluda, kas välisinvestorite puhul on nende hulga kunstlik piirarvuga piiramine üldse vajalik ja mõistlik.

Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute Keskuse juht Kert Valdaru selgitas, et riigid, kus võeti kasutusele esimesed välisinvestoritele suunatud programmid, on ka need riigid kuhu täna läheb ca. 50% Aasia haritud tööjõust. Näiteks USA, Kanada ja Austraalia. Riigid aga, kus selle teemaga hakati hiljem tegelema, sinna voolab odavam tööjõud. Eesti võiks kaaluda teiste riikidega konkurentsis püsimiseks investeeringuteks ettenähtud elamisloa tingimuste paindlikumaks muutmist," ütles Valdaru.