Ettevõtjad soovivad ministeeriumi transiidikomisjoni taaselustamist
Transiidi hiilgeajal 2000-ndate alguses ja pärast pronksiööd käis majandusministeeriumi juures koos transiidikomisjon, kus olid esindatud nii riiklikud institutsioonid kui ka erafirmad. Nüüdseks on komisjon juba aastaid varjusurmas, ehkki transiidifirmasid ühendav MTÜ Transiidi ja Logistika Assotsiatsioon on korduvalt teinud ettepanekuid kooskäimine taaselustada, et proovida leida lahendusi raudteesektori käekäigu raskustele.
Kui konkurentidel Soomes toimib sarnane lahendus valitsuse juures asuva töörühmana, siis Lätis on logistikanõukoda transpordiministeeriumi juures. „Tahaksime hea meelega ministeeriumiga ühise laua taha istuda, et saaksime aru, milliseid plaane peaksid ettevõtjad järgmise aasta eelarveid planeerides tegema ja kas me saame koostöös riigiga mingeid plaane teha või pigem mitte,” sõnas assotsiatsiooni tegevjuht Andres Valgerist. Ta märkis, et tegi ettepanekuid juba 2014. aastal ja siis isegi lubati töörühma moodustamist, kuid reaalsete kohtumisteni asi ei jõudnud.
Ettevõtjaid ei huvita?
MKM-i pressiesindaja Mihkel Loide aga väitis, et huvi on raugenud hoopis ettevõtjate poolt. „Koostööformaatide võimalused on olemas, transiidiettevõtjatega on MKM olnud alati valmis rääkima. 2010. aastal koostöös ettevõtjatega asutatud transiidiklaster just selle eesmärgiga oligi ja tegutses siis aktiivselt,” vahendas Loide. „On küsimuse koht, kas klastri asemel töögrupi meetodiga tegutsedes tulemus erineks.”
Transiidiärimeeste sõnul näitab selline vastus ainult ametnike küündimatust, sest tegelikult pole transiidiklastrit kui sellist kunagi eksisteerinudki. Küll tegutseb siiani logistikaklaster, kus teevad koostööd haridusasutused ja ettevõtted. Selle klastriga minnakse järgmisel nädalal näiteks Kasahstanis toimuvale messile TransitKazakhstan 2016.
„Logistika ja transiit on maailmas teada kui rahaauk ettevõtetele ja riikidele. Eestis on sellest mõlemale alles jäänud lihtsalt auk,” teatas Valgerist nädala eest, kui Alexela omanik Heiti Hääl suutis transiidi hääbumisele „pähkliaju skandaaliga” korraks tähelepanu tõmmata. Nimelt väitis Hääl, et tema pähkliaju ei mõista, miks kaubaveod poliitikuid ei huvita, kuigi Eesti majandus kaotab selle hääbumise tõttu 500 miljonit eurot aastas.
Valgerist selgitas hiljem, et kui kümme aastat tagasi läbis Eestit u 40 miljonit tonni kaupa, siis terve 2016. aasta prognoos on kuus tonni. Kui arvestada, et iga Eestit läbinud tonn jätab siia 15 eurot (jaguneb raudtee, vedajate, terminalide, sadamate vahel) ja praegu on tonne hiilgeajaga võrreldes 34 miljonit vähem, teebki see n-ö saamata jäänud tuluks 510 miljonit eurot, millest enamik on just riigil saamata jääv raha.
