Ettevõtjad: transiidiäri vajab valitsuse koordineeritud toetust

 (5)
Muuga sadam
Muuga sadamFoto: Vallo Kruuser

Kui Eesti tahab osa saada NATO transiidivoogudest, on riiklikus konkurentsis Läti ja Leeduga vaja nii riigikogu ja valitsuse koordineeritud toetust, rõhutab Transiidikeskuse AS juhatuse esimees Erik Laidvee.

5. novembril toimus Transiidikeskuse Muuga terminalis ümarlaud, kus riigikogu logistika ja transiidi toetusgrupi liikmed ja ettevõtte juhid vahetasid mõtteid põhiliste transiidialaste väljakutsete ja võimaluste üle.

Järgmisel aastal kiireneb NATO vägede väljatõmbumine Afganistanist, millega kaasneb ka NATO kauba väljavedu. NATO transiitkauba pärast konkureerivad ka kolm Balti riiki, kuhu kaup raudteed pidi tuuakse ja siit meritsi edasi veetakse.

“Läti ja Leedu on riiklikku huvi NATO transiidivoogude vastu hiljuti otseselt deklareerinud. Eestis on hästitoimiv logistiline ahel, mis suudab kvaliteetselt ja konkurentsivõimeliselt NATO transiitkaupa liigutada. Oleme ka ise võõrustanud USA suursaadikut ja tema kolleege, kes on saanud selles veenduda. Ent riiklikus konkurentsis kaubavoogude pärast vajame ka riigikogu ja valitsuse koordineeritud toetust,” ütles Transiidikeskuse AS juhatuse esimees Erik Laidvee.

Eesti logistikaettevõtete kui ka üldiselt Eesti transiidi kitsakohaks on raudteetransiidi väikesed mahud. Osaliselt, märkis Laidvee, on see seotud raudtee veoplaanide mittekinnitamisega Venemaa poolt.

„Üks perspektiivsetest suundadest, mille osas me praegu aktiivselt töötame, on Kasahstan. Veomahud sellel suunal võiksid olla praegusest märksa suuremad, kui Venemaa poolt nende transiitvedu ei takistataks,” selgitas Laidvee. “Ka siin on vaja venelastega teha riigi tasandil asjalikku koostööd.”

Riigikogu logistika ja transiidi toetusgrupi juhi Deniss Boroditši sõnul peavad Eesti transiidi põhilised väljakutsed leidma kaasamõtlemist ka riigi tasandil.

„Konkureerimine NATO transiidivoogude pärast, konstruktiivse dialoogi pidamine ja partnersuhete loomine Venemaaga, läbirääkimised ja koostöö Soome valitsusega – need on teemad, mis on riigile jõukohased,” ütles Boroditš. „Täna moodustab transiit umbes 7 protsenti SKP-st. Meil on laual reaalsed võimalused selle kasvatamiseks,” lisas toetusgrupi juht.

„Prioriteetsete arengusuundade hulgas märgiksin ise kaubavoogude kasvu Valgevene ja Ukraina osas. Meie jaoks on need turud on väga suured, kuid veel kasutamata potentsiaal,” ütles Boroditš.