Ettevõtjad: valitsus, hakka reformidega pihta

 (81)
kirves
Foto: Eero Hänninen

Täna kutsusid Eesti suurimad ettevõtlusorganisatsioonid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit valitsust üles viima 2009. aastal läbi Eesti edasise arengu jaoks vajalikud reformid.

“Siseriikliku majanduse langustsükli kokkusattumine globaalse finantskriisiga on pannud mitte ainult Eesti ettevõtted, vaid kogu riigi olukorda, kus ka riigivalitsemine peab muutuma efektiivsemaks. Ettevõtted on kiiresti kohandumas muutunud tingimustega — koondamised, ärimudelite ja -plaanide ümbervaatamine ja ka pankrotid on saanud igapäevaseks osaks majandusest,” on kirjas pöördumises.

“On äärmiselt oluline, et riik näitaks üles tahet ja võimekust viia läbi olulisi reforme ja sellega toetada ettevõtlikkust.”

Kaubandus-Tööstuskoda ja Tööandjate Keskliit tegid valitsusele alljärgnevad ettepanekud:

* Töötada kiiresti välja tegevuskava ühisraha euro kasutuselevõtuks;

* Läbi viia haldusreform;

* Läbi viia haridusreform;

* Asuda kiiresti välja töötama sotsiaalmaksu ülemmäära seadmisega seonduvaid põhimõtteid;

* Jõustada uus, töösuhteid paindlikumaks muutev töölepinguseadus hiljemalt 1. juulil 2009.

“Juba 2006. aastal läbiviidud ettevalmistusprotsess näitas, et ettevõtete valmisolek ühisraha kasutamiseks on kõrge. Ka erasektorist tingitud hinnakasvu mõju inflatsioonile on viimasel aastal madal. Inflatsioonikriteeriumi täitmine ja eelarvetasakaalu hoidmine on seega valitsuse maksu- ja rahanduspoliitika mõjusfääris. Loodav tegevuskava peab tagama valmisoleku inflatsioonikriteeriumi täitmise korral võimalikult kiire euroga liitumise. Selge signaal riigi eesmärkidest ja sammudest, kuidas nendeni soovitakse jõuda, on ettevõtlusele äärmiselt oluline,” leiavad ettevõtjad euro küsimuses.

“On ilmselge, et väikesed vallad ei ole jätkusuutlikud ning nende maksubaas ei võimalda kodanike kõrgetasemelist teenindamist,” arvavad ettevõtjad ning tunnistavad, et kohalike omavalitsuste vabatahtlik liitumisprotsess ei ole andnud loodetud tulemusi. “Üle pooltes kohalikest omavalitsustes Eestis elab alla 2000 elaniku. Nõuda neilt kõrge kvaliteediga avalike teenuste, sotsiaalhoolekande või hariduse pakkumist, rääkimata ettevõtlusele olulise infrastruktuuri arendamisest, on hetkel ebareaalne.”

Ettevõtjad leiavad, et haridusreformi läbiviimisega ei ole võimalik enam viivitada ning valitsusel tuleb kiiremas korras koostada tegevuskava selle läbiviimiseks. “Näeme vajadust mitte ainult riikliku õppekava tasandil, vaid ka füüsiliselt lahutada põhikool gümnaasiumist ning suurendada riigi osalemist põhihariduse andmisel. Kooliliigipõhiselt planeerimiselt tuleb jõuda õppuri- ja haridustasemekeskse haridussüsteemini — vaja on terviklikku hariduspoliitikat.”

“Kuigi 2009. aasta on nii Euroopa Parlamendi kui kohalike omavalitsuste valimise aasta, loodame, et tajute majanduses kujunenud olukorra tõsidust ning näitate üles riigimehelikku julgust Eesti arenguks nii vajalike otsuste tegemisel ning reformide läbiviimisel,” seisab ühispöördumise lõpus.