Ettevõtjate esindajad käisid riigikogu nõustamas

 (7)
Toomas Luman
Toomas Luman. Foto: Priit Simson (EPL)Päevaleht/Pressifoto

Täna riigikogu majanduskomisjoni kutsel komisjoni istungil osalenud Eesti kaubandus-tööstuskoja esindajad kommenteerisid olukorda Eesti majanduses ning tegid ettepanekuid majanduskasvu kiirendamiseks.

Kaubandus-tööstuskoda esindasid juhatuse esimees Toomas Luman, peadirektor Siim Raie ja poliitikadirektori kohusetäitja Mait Palts, teatas Eesti kaubandus-tööstuskoda.

„Võtsime eesmärgiks esitleda ja lahata riigikogu liikmetega Eesti ettevõtluse ees seisvaid suuri ja strateegilisi küsimusi,“ kommenteeris kohtumist Raie. Maksud, hariduspoliitika ja haldusreform leidsid enim käsitlemist.

Koosoleku sissejuhatamiseks tutvustas Toomas Luman riigikogu liikmetele tänast Eesti ettevõtlust, äriühingute suurust ja arvu ning tõi välja ettevõtjate endi poolt uuringutes teravamalt esilekerkinud probleemid, mis arengut takistavad.

„Ettevõtlus on emotsionaalne ala ja kui need 2% elanikkonnast, kes oma peamise elatusallikana märgivad ettevõtlus- või omanikutulu tunnetavad, et nende motivatsiooni pidevalt piiratakse, siis pole ka ülejäänul ühiskonnal lootust, et elatustase kasvab,“ sõnas Luman, rõhutades täiendavalt ettevõtlust puudutavate seadusemuudatuste juures põhjaliku ja muudatuste kavandamisele eelneva mõjude analüüsi olulisust, mis aga täna tihti puudub.

Maksusüsteemi lihtsus nii maksumaksjale kui maksu kogujale on olnud senise eduka eelarvepoliitika osaks. Maksusüsteem peab olema lihtne, läbipaistev ja kohtlema kõiki võrdselt. Peataolek ja ostustamatus käimasolevas eelarveprotsessis kahjustavad igal juhul riigi maksulaekumisi ja mõjuvad investoreid tõrjuvalt, leiavad koja esindajad.

„Eelarvetasakaalu leidmine on lihtne, kui valitsus suudaks loobuda osast valimistejärgsest sotsiaalpaketist. Lastes eelarve tasakaalust välja või tõstes oluliselt makse võib küll aidata järgmise aasta auku lappida, kuid pikemas perspektiivis oleks see allakäiguspiraali alguseks,“ sõnas Luman ja lisas: „Maailmamajanduse hädad kestavad pikemalt, kui seni arvatud, mis mõjutab ka kohaliku kasvu pidurdumist pikema aja jooksul ja seetõttu on eelarvedistsipliini pidamine ülioluline.“

Pikemat käsitlemist leidsid ka haridus- ja haldusreform. Ettevõtjad väljendasi tõsist muret vajaduse üle viia kiiresti läbi hulk hariduskorralduslike ja hariduspoliitilisi otsuseid.

„Soome majanduse edu aluseks ei ole üks või teine maailmatuntud firma vaid ikka tema haridussüsteem. Alus sellele laoti juba kümned aastad tagasi. Kui gümnaasiumit on võimalik lõpetada ilma matemaatikaeksamita ja kui inimesed alles oma kahekümnendates eluaastates avastavad, et neil puuduvad igapäevaseks töötamiseks vajalikud oskused, siis pole meil väljavaadet paremale tulevikule,“ kommenteeris Luman.

Haldusreformi läbiviimist tuleb alustada sellest, et välja selgitada, mis on ühe omavalitsusüksuse ülesanded ja milliseid teenuseid see peab osutama. Seejärel alles saame rääkida piiride tõmbamisest ja teeninduspunktide arvust, kõlas ettevõtjate arvamusest.

Riigikogu liikmed esitasid küsimusi ettevõtlustoetuste, ekspordi edendamise ja avaliku halduse teemadel. Ühiselt tõdeti, et sellised kohtumised on olulised ning vajadusel korratakse neid ka edaspidi.

Kaubanduskoja ettepanekuid riigikogu liikmete olid:

1) Säilitada majanduskeskkonna üldine stabiilsus, etteaimatavus, lihtsus

2) Jätta maksud samale tasemele

3) Teha ebamugavad ja ebapopulaarsed hariduskorralduslikud otsused

4) Viia läbi haldusreform

5) Analüüsida põhjalikult ja mõõta mõjusid enne poliitilisi otsuseid.

„Pole mingit põhjust arvata, et riik ja poliitikud teevad ratsionaalsemaid majandusotsuseid kui ettevõtjad — mida rohkem raha ringleb äris, seda kiiremini majandus kasvab,“ sõnas Luman kohtumist kokku võttes.