Ettevõtjate esindajad Mart Helme soovitusest: tootjad võivad osta suurema generaatori, aga kui linnas lakkavad elutähtsad teenused, ei saa kogu vastutust ettevõtjatele panna

 (67)
Võru alajaama tormikahjustused
Võru alajaama tormikahjustusedFoto: Argo Ingver

Peaministri ülesannetes siseministri Mart Helme avaldus, et pühapäevases tormis suuri kahjusid kannatanud ettevõtjad peaksid ise rohkem kriisiolukordadeks valmisolekusse investeerima, on ettevõtjate esindajate sõnul ebaõiglane, sest loomulikult ettevõtjad püüavad igati riske maandada, kuid tegemist on suurte investeeringutega ning riigi ülesandeid ei saa panna ettevõtjate õlule.

Toiduliidu juht Sirje Potisepp kinnitas, et riigi kodanikel, sealhulgas ka ettevõtjatel on õigustatud ootus, et sellistes olukordades ei jää nad üksi, vaid saavad arvestada riigi toega.
Sel korral näitas aga vägagi praktiline „õppus“, et riigi käed jäid lühikeseks.

„Tootjad võivad osta veelgi suurema generaatori, aga kui linnas lakkavad elutähtsad teenused, siis ei saa rääkida riigi heast valmisolekust ega kogu vastutust ettevõtjatele panna. Rohkem reaalseid samme ja vähem teoreetilisi õppusi on see, mida tööandjad riigilt ootavad," lausus Potisepp.

Siseminister peaministri ülesannetes Mart Helme ütles eile "Aktuaalse kaamera" stuudios, et riigi käed jäid Lõuna-Eestis möllanud tormi ajal ja järel lühikeseks, kuid ettevõtjad peaksid ise rohkem kriisiolukordadeks valmis olema.
"Ma ei pea normaalseks ka seda, et eraettevõtjad tulevad näpuga näitama minu peale ja süüdistama mind, et neil ei ole elektrigeneraatoreid. Kui te saate korstnasse kirjutada 50 000 kahjumit, siis ma arvan, et teil oleks võimalik endale muretseda rahulikul ajal kasumi eest generaatorid," ütles Helme.

Elektrikatkestuse korral ei suuda ükski kindlustus ja Elektrilevi poolt makstav kompensatsioon katta põllumajandustootjate otseseid kulusid ja saamata jäänud tulusid.
Seotud lood:

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus tõdes, et varustuskindlus on põllumeeste ja maapiirkondade ettevõtjatele tõsine väljakutse, mistõttu varustuskindluse tagamisse maapiirkondades on vaja tunduvalt rohkem investeerida. Tihti on probleeme õhuliinidega, millele kukuvad puud jms, mistõttu tuleb investeerida liinide maa alla viimisesse.

Loomakasvatajad Sõrmuse sõnul üldiselt teadlikud, et varugeneraator on loomade heaolu ja tootmise tagamiseks vajalik ja suuremad ettevõtted on riskide maandamiseks vajalikud investeeringud teinud. Kahjuks pole kojal ülevaadet, kui paljudel ettevõtetel varugeneraator puudub.

Ettevõtjad on sisuliselt sunnitud varugeneraatorid ostma ja paigaldama, sest elektrikatkestuse korral ei suuda ükski kindlustus ja Elektrilevi poolt makstav kompensatsioon katta põllumajandustootjate otseseid kulusid ja saamata jäänud tulusid. Mitte keegi ei saa lõpuni garanteerida erinevatel põhjustel tekkivaid katkestusi ja sel juhul ei satu igapäevane töö löögi alla.

Sõrmus tõi näiteks Saaremaal piimatootmisega tegeleva Tõnu Posti, kelle ettevõttes on mõlemas lüpsikarjalaudas generaatorid olemas ja igal aastal on olnud olukordi, kus nad ka käivituvad ning tõsisemad probleemid jäävad olemata.

Seakasvatusettevõtetel on Sõrmuse sõnul loomade heaolu nõuete üheks osaks varugeneraatori või liini ümberlülitamise võimalus. Suurema elektrikatkestuse korral liini ümberlülitamisest ilmselt siiski abi ei ole. Suurema seakasvatusettevõtte vajadused katab umbes 500kWA generaator, mille maksumus oli 2013. aastal 53 508 eurot.

Suuremate ja võimsamate generaatorite puhul on Sõrmuse sõnul tegemist arvestatava kuluga. Raplamaal piimatootmisega tegele ettevõte Kaiu LT paigaldas näiteks 2018. aastal uue diiselgeneraatori võimsusega 165kVA, millega seoses tuli välja vahetada ka elektrikilp. Generaator koos paigaldusega maksis 25 372 eurot ja elektrikilbi välja vahetamine 12 719 eurot. Väätsa Agro paigaldas 2014. aastal diiselgeneraatori võimsusega 300kVA, mis läks maksma 40 498 eurot. Kuludena lisanduvad iga-aastased hooldused ja remondid.

Sõrmus tõi välja, et maaelu arengukava investeeringumeetme hiljutiste muudatuste kohaselt soodustatakse hindamiskriteeriumite kaudu investeeringuid elektrienergiaga varustatuse katkemise riski vähendamiseks ja toimepidevuse tagamiseks. "Leiame, et see on õige suund," kinnitas ta.