Ettevõtjate esindajad nõuavad autode maksustamise arutamiseks töögrupi loomist

 (37)
Toomas Luman
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas LumanFoto: Andres Putting

Täna saatsid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tööandjate Keskliit ning Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit ühise pöördumise riigikogu rahanduskomisjonile, kus tehti ettepanek ühtse töögrupi loomiseks, kes kujundaks tuleviku tarbeks sõiduautode maksustamise teemal töötavad lahendused.

Organisatsioonid on seisukohal, et uuesti esitatud eelnõu on sisuliselt sama, mis eelmine - ei ole toimunud ühtegi tõsiseltvõetavat konsultatsiooni organisatsioonidega ega vajalikku kaasamist.

Pöördumises märgitakse, et muudatused on vaid üksikutes detailides, kuid üldist tervikut need ei muuda. Lisaks ei ole eelnõu koostamise raames arvestatud piisavalt tulevikuperspektiiviga ega hinnatud selle mõjusid Eesti ettevõtluskeskkonnale tervikuna. Pöördujate hinnangul lähtuvad prognoosid väga positiivsetest stsenaariumitest, millega ei ole võimalik kuidagi nõustuda, kui arvestada ka varasemaid autode valdkonnaga seotud maksumuudatusi ja nende pikemat mõju. Endiselt jääb selgusetuks kavandatud maksustamismuudatuse lõplik eesmärk.

Ärileht avaldab pöördumise muutmata kujul.

Austatud komisjoni esimees,

Vabariigi Valitsus on 14.04.2014.a. esitanud Riigikogule uuesti käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõud (edaspidi Eelnõu), millega kavandatakse sõiduautode ja nende tarbeks kaupade ja teenuste käibemaksuarvestuse põhimõtete muutmist. Eelnõuga kavandatakse asendada sõiduautode omatarbeks kasutamise maksustamine sisendkäibemaksu mahaarvamise piiranguga 50% ulatuses. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit ja Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit soovivad käesoleva kirjaga esitada omapoolsed põhimõttelised seisukohad, mis allakirjutanute arvates toetavad paremini Eesti riigi üldist maksupoliitika arengut ning ka ausat ettevõtlust.

Peame äärmiselt oluliseks, et edasises Eelnõud puudutavas diskussioonis lähtutakse järgnevatest põhimõtetest, mis arvestaksid tasakaalustatult üldiste huvidega:

1. Maksude administreerimine ja haldamine peab muutuma ettevõtjate jaoks perspektiivis lihtsamaks ning vähendama sellega seotud kulutusi. Selle tagamiseks tuleks liikuda olukorra poole, mis ei suurendaks aruandlus või arvestuse pidamise kulutusi vaid vähendaksid seda.

2. Muudatused peavad toetama üldist autopargi uuenemist ja efektiivset kasutamist, mis omakorda suurendab inimeste turvalisust liikluses ning edendab keskkonnasäästlikust.

3. Muudatused peavad vähendama maksuhalduri koormatust autodega seotud maksudega tegelemisel, mis võimaldaks vastavat ressurssi kasutada muude maksupettustega võitlemisel sealhulgas kasutatud autode turu jätkuval korrastamisel.

4. Muudatused peavad aitama senisest tõhusamalt võidelda ebaausa konkurentsiga kasutatud autode turul. Selleks tuleb vajadusel kaaluda ka teiste seonduvate seaduste muutmist (mitte ainult maksuõiguslikke muudatusi).

5. Muudatuste planeerimisel on vajalik arvestada ka üldise maksutulu vähenemisega, kui turule tuleb rohkem kütustsäästvaid sõidukeid. Tuleb arvestada pikemajaliste mõjudega ning, kuidas mõjutavad need otsused või trendid tervikuna näiteks teede rahastamisega seonduvat ja kuidas võimalike probleemidega tegeleme.

6. Oleme seisukohal, et muudatusi tuleb kavandada ette põhjalikult, et välistada rakendamisega seotud probleeme ning anda aega nendega kohanemiseks. Sellest lähtuvalt ei ole täna arutluse all olevaid või kavandatavaid muudatusi, olenemata nende sisust, võimalik rakendada Eelnõus märgitud ajal kiirustades.

Mööname, et tänaseks ei ole käsitletul teemal toimunud ühtegi tõsiseltvõetavat konsultatsiooni ega puudutatud isikute kaasamist. Uuesti esitatud eelnõu on sisuliselt sama, mis eelmine. Muudatused on toimunud üksikutes detailides, kuid need ei muuda üldist tervikut. Lisaks ei ole Eelnõu koostamise raames arvestatud piisavalt tulevikuperspektiiviga ning mõistetud tõsiseid ja olulisi mõjusid Eestile tervikuna. Kuigi Eelnõuga seotud mõjusid on selle koostajate poolt püütud hinnata, tuleb siiski tunnistada, et koostatud prognoosid on lähtunud väga positiivsetest stsenaariumitest, millega meil ei ole võimalik nõustuda, kui arvestada siinkohal ka varasemaid autode valdkonnaga seotud maksumuudatusi ja nende pikemat mõju ajas. Eelneva tõttu jääb selgusetuks ka kavandatud maksustamise lõplik eesmärk.

Seetõttu teevad allakirjutanud ettepaneku arutada Eelnõud pikema perspektiivi valguses ning kutsuda kokku erinevatest puudutatud organisatsioonidest töögrupp, kes saaksid analüüsida nii Eelnõu mõjusid kui ka teemaga seotud küsimusi laiemalt, esitada alternatiivseid ettepanekuid ning tagada muudatuste tulevikku suunatus. Töögrupis näeme osalemas eelkõige, kuid mitte ainult, valdkonna ministeeriumite Maksu- ja Tolliameti, Maanteeameti, Kaubandus-Tööstuskoja, Tööandjate Keskliidu, AMTEL’it ning ka Tallinna Tehnikaülikooli esindajaid, kes oleksid omakorda võimelised selgitama tehnilisi ja teaduslikku laadi küsimusi nagu näiteks kuhu on suundumas tulevikutehnoloogiad autonduses. Võimalusel tuleks kaasata ka rahvusvahelisi eksperte, kes saaksid tutvustada teistes riikides toimuvaid arenguid ning aidata Eestis seeläbi tagada muudatuste laialdane positiivne mõju.